Muide, kuus aastat tagasi toimus sealsamuses majas üsna samasugune politseioperatsioon.
Mulle helistati mõned päevad tagasi ja anti teada, et ühes Tallinna kesklinna korteris on kuuldud pidevalt südantlõhestavat koera nuttu. Palusin kõik kirja panna ja lõpuks see tuli:
"Tere,
Minuni on jõudnud info,et aadressil XXX elab skisofreeniat põdev või lihtsalt hull meesterahvas, kes on emase mopsi omanik. Naabrid väidavad, et varem tal oli emane bokser, aga hiljuti avastati, et see on kadunud.
Praegune koer naabrite sõnul ulub jubedalt ja aeg-ajalt on kahtlusi, et ta väärkohtleb teda. Võib-olla isegi vägistab, sest kui tal need hood käivad, joonistab ta trepikojas naiste suguorganeid.
Ta elab üksinda, kuigi tal on ema olemas, aga ta kardab teda.
Tema korter on täielik prügila ja ei ole näha, et ta koeraga väljas käiks. Palun aidake seda koera!
PS! On üks probleem, ei ole teada kuidas ta reageerib, kui võõraid näeb, kui üldse ukse avab. Seega oleks tark kaasata kindlasti politsei!"
Mulle helistati mõned päevad tagasi ja anti teada, et ühes Tallinna kesklinna korteris on kuuldud pidevalt südantlõhestavat koera nuttu. Palusin kõik kirja panna ja lõpuks see tuli:
"Tere,Minuni on jõudnud info,et aadressil XXX elab skisofreeniat põdev või lihtsalt hull meesterahvas, kes on emase mopsi omanik. Naabrid väidavad, et varem tal oli emane bokser, aga hiljuti avastati, et see on kadunud.
Praegune koer naabrite sõnul ulub jubedalt ja aeg-ajalt on kahtlusi, et ta väärkohtleb teda. Võib-olla isegi vägistab, sest kui tal need hood käivad, joonistab ta trepikojas naiste suguorganeid.
Ta elab üksinda, kuigi tal on ema olemas, aga ta kardab teda.
Tema korter on täielik prügila ja ei ole näha, et ta koeraga väljas käiks. Palun aidake seda koera!
PS! On üks probleem, ei ole teada kuidas ta reageerib, kui võõraid näeb, kui üldse ukse avab. Seega oleks tark kaasata kindlasti politsei!"
Me ei hakanud kohe politseid tüütama ja lootsime kokkuleppele saada nagu ikka. See ei õnnestunud ja vennike väitis läbi ukse, et ta on sinna suletud ega saa avada. Samuti keeldus ta koera näitamast. Naabrid teda kardavad ja lausa müüvad omi kortereid väidetavalt maha, et "hullust" kaugemale pääseda. Ka lihane ema, kes on antud härra eestkostja, ei julge poja lähedale sel ajal minna, kui tal "hood" peal on.
Meie "loomapääste-gängi" vabatahtlikud reageerijad Eerik Seppel ja Kristina Sadohhina alarmeerisid täna politseid ning edasine ei jää vähemalgi määral alla Hollywoodi seiklusfilmidele.
Tänav osaliselt suleti, maja piirati ümber, nii märgistatud, kui märgistamata politseimasinaid muudkui saabus. Lõpuks tulid kohale ka "maskides" kiirreageerijad. Politsei sõnum meie vabatahtlikele oli lihtne ja selge:
"Selle mehega pole nalja ja hoidke heaga tema korterist kaugemale!"
Patrull tõi kohale ka mehe ema, aga ei aidanud seegi - uks jäi suletuks. Nüüd läks tõeline reality action lahti ja ohtlik tegelane viidi jõuga vastavasse asutusse. Koer jäi esialgu ema juurde, aga kokku sai lepitud, et homme läheme koos kliinikusse ja vaatame pisikese korralikult üle. Loomakaitse Liidu seisukoht on kindel - see mops ei tohi samamoodi nagu Hallikene ja teisedki ebastabiilse inimese juurde tagasi minna!
Eerik Seppel nentis mulle hiljem:
"Ma võin vabatahtliku loomakaitsjana politseinikest üsna halvasti arvata, sest pahatihti neist asja ei ole. Täna nägin aga organiseeritust ja kõrget professionaalsust! Braavo!"
Kui ma enamasti hädaldan, et "võimud" ei tee midagi, siis sedapuhku Eesti Politsei üllatas heas mõttes täiega ja oli absoluutselt tasemel! Tänan operatiivsuse eest, aga jällegi tekib mul riigiisadele üks küsimus - see pole meil tänavu ju kaugeltki esimene juhtum, mil nii loomadele (nt Lehtse, Kirimäe ja Alliklepa mammid), kui inimestele ohtlikud ebastabiilsed kodanikud vabalt ringi kõnnivad. Miks neid ei ravita ometigi? Äkki oskab keegi vastata?
