Umbes sellise tekstiga reklaamplakatit olen ma linna näinud ja tuleb häbiga tunnistada, et mina olen just selline, kes ei tea Decora poodide asukohtadest ööd ega mütsi.
Loone Ots on minust targem ja kogenum ning teab ka selle firma kauplusi. Tagantjärele tarkus on see, et parem kui ta poleks teadnud. Täna sain Loonelt kirja:
"Tänane juhtum enda elust. Decora remondipood Tallinnas Laki tänaval. II korruse valgustite osakonnas märkame äkki väikest sinitihast, kes kössitab kastiserval.
Näitame lindu müüjale, u 20-25aastasele noormehele.
"Tänane juhtum enda elust. Decora remondipood Tallinnas Laki tänaval. II korruse valgustite osakonnas märkame äkki väikest sinitihast, kes kössitab kastiserval.
Näitame lindu müüjale, u 20-25aastasele noormehele.
"See istub siin juba mitu tundi. Hommikul ütlesid tapeedi omad, et ta oli ka tapeediosakonnas," saame vastuse.
"Kas te äkki prooviks tuua võrgu ja püüda linnuke võrgu alla ning siis välja tagasi viia?"
"Kas te äkki prooviks tuua võrgu ja püüda linnuke võrgu alla ning siis välja tagasi viia?"
Selle peale lahkub noormees sõnagi vastamata.
Mida teha? Tundub, et abivahendita hakkama ei saa. Puudub õigus müüjat sundida (võiks ju viidata loomakaitseseadusele, et looma abitusse seisundisse jätmine on lausa kuritegu, aga kui müüja ikka eest ära jookseb, siis sa teda midagi tegema ei saa.
Teised müüjad, neiu ja noormees, ei reageeri millegagi, kuigi on kõnelust kuulnud meetrikauguselt. Lind on väga, väga abitu ja tegelikult juba tuim, saatusega leppinud ja surmaks valmis. Minu suurem laps Birgitta ütleb korraga:
"Nii ei saa! Me peame aitama!"
Läheneb ettevaatlikult ja järgmisel hetkel on tihane tal kahe peo vahel. Lind teeb piiksu, aga rabelema ei hakka. Tütred kõnnivad linnuga õue. Panevad ta haljasalal murule ja ootavad. Minuti on lind vait, tundub, et hakkab surema. Siis liigutab, liigutab veel, kõnnib natuke, lendab lühema maa ja kaob siis juba kenasti oma linnuasju ajama.
Nii vähe oligi vaja. Huvi linnu vastu ja natuke julgust, et mitte karta võimalikku kõhulahtisust kättevõtmise hirmust. Nüüd küsin, miks Decora töötajaskond ei huvitunud "hommikust saadik" absoluutselt linnukese saatusest? Kas on nad nii küünilised, kalgid, südameta? Kas nad on ka inimeste, näiteks laste vastu samasugused? Ja kui, siis miks?
"Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes kardab sinitehast?"
Mina tean! Enamus Eesti sinitihase ja teiste väiksemat sorti lindude kartjaid töötab Decora kauplustes. Ja pättidele ka väike vihje. Kui tahate näiteks sealt poest midagi pihta panna, siis algatuseks laske saali mõned varblased lahti ja oodake. Pärast seda kui kogu kollektiiv on püksid täis pasandanud ja kabuhirmus minema jooksnud, võite rahulikult ilma maksmata võtta, mida iganes soovite. Ei-ei-ei, kallid vargad, ärge mind tänage ja piisab kui teete väikese annetuse Loomakaitse Liidu kontodele.
