"Punakõrv kilpkonn - Eesti looduse pärisosa?"

Järjekordne kilpkonn jäi vabas looduses inimestele silma, kes omaniku poolt ilmselt lihtsalt minema visati. Õnneks või kahjuks talve meite maal jälle polnud ja see vinge tegelane jäi ellu. Nii vähemalt arvasid asjatundjad. Vägev! Või siiski mitte?

Klooga rannas loopisid kajakad suure kisa saatel midagi ja koera jalutanud pere läks asja uurima.

"Tohoh tonti, kajakad tahtsid kilpkonnale otsa peale teha ja nahka pista!", ei uskunud nad oma silmi.

Võõramaine loom sai kodumaiste lindude käest kenasti klobida - üks silm sai kõvasti viga ja ka üks jalg oli sodi, mis sodi. Ta toimetati Tatari loomakliinikusse, kus kolm varvast tuli amputeerida. Silm õnnestus päästa.

"Ta on hästi äge ja elujõuline tegelane!", on loomaarst Andrus Joost oma patsiendist lausa vaimustuses. Mida aga temaga edasi teha? Kliinikurahvas otsis uut kodu, aga seda ei leitud. Sestap jäetigi ta endale - Tallink andis akvaariumi ja heade inimeste poolt annetatud rahadega sai sinna sisse ka vajaliku varustuse osta.

"Lõpp hea, kõik hea!", arvavad nii mõnedki. Kilpkonna seisukohalt on see tõesti nii. Ometigi on see nõme lugu, sest aina rohkem võetakse oma kodudesse eksootilisi loomi ja siis kui nad suureks kasvavad on häda käes.

"Olen hea inimene ja oma lemmikut ei tapa. Ma lasen ta vabaks!", arvab vast selle kilpkonna eelmine omanik. "Ma andsin oma kallile uue võimaluse!"

Oled sa jeee hea inimene! Tegelikult oled sa julm ja vastutustundetu JOBU! Vat see sa oled tõesti ja kogu su pere on samasugused, et lubasid lemmikuna peetava võõrliikse kilpkonna merre visata!