Kujutage ette, et olete näiteks prostituut ja sutenöör või lõbumaja emand käsib teil igas tunnis vähemalt neli-viis kiimakotti õnnelikuks teha. Tundub võimatu. See veidi üle vindi keeratud näide kõlbab laste ratsatreeningutel osalevate obeste kohta küll ja küll.
„Raha ju ei haise ja sõna otseses mõttes ratsa rikkaks võib ka niimoodi saada!“
Mu tutvusringkonnas on saatuse tahtel ka päris palju hobuste omanikke või selliseid inimesi, kes nendega igapäevaselt tegelevad. Probleem pole neile võõras.
„Kuidas sa seda kontrollid? Pealtnäha on ju kõik korras! Aga tore, et sa sellisest asjast ka kirjutad!“, laiutavad nad nõutult käsi. "Äkki midagi hakkab muutuma ja inimesed pööravad tähelepanu!"
Teinekord on aga liidu kaebustest kasu ja näiteks suvel sai ühes Harjumaa tallis virelev hobune ka abi. Treeningul osaleva suksu silm lausa mädanes peas, aga ega see kedagi suurt ei kottinud kuniks ühel lapsevanemal üle viskas ja mulle teada andis.
Neid lugusid on nii palju, et ma võisin nüüd ka diagnoosiga puusse panna, aga mäletamist mööda oli mingi silmajama sellel õnnetul küll. Andke andeks mulle mu laiskus, aga ei viitsi praegu kaustadest täpsemaid andmeid otsima ka hakata. Sama pole ka vaja, sest nimesid ja talli ma ju ei maininud. No igatahes obene sai abi ja operatsioon tehti talle sealsamas kohapeal ära.
Keskmisest suurem „hobuskandaal“ on aga puhkemas. Tänase päeva seisuga on pöördumisele alla kirjutanud juba 16 lapsevanemat ja nii mõnedki neist oma võsukesi rohkem Ihaste talli ratsatreeningute ei vii. Talli juhtkond väidetavalt neid lapsevanemaid ignoreerib ja vastust ei anna. Eks näis kas ka loomakaitse liit saadetakse pikalt või suvatsevad asjaga seotud härrased ja prouased siiski vastata.
Aga lugege seda murekirja ise ja mõelge kaasa ning eriti soovitan seda neile, kelle lapsed just mõnes ratsutamise trennis käivad. Kuna see avalikustamine on allakirjutanutega kooskõlastamata, siis sestap ma nende täisnimesid ei avaldada. Ka see foto on illustreeriv ega ole kõnealuse talliga kuidagi seotud.
Märgukiri Eestimaa Loomakaitse Liidule
Pöördume teie poole abi saamiseks, et pöörata tähelepanu hobustele, kes vajavad abi ja kaitset. Leiame, et kuna loomad ei saa ise enda eest seista, on inimeste kohus seda teha. Kõnealuseid hobuseid kasutatakse Ihaste tallides (ärinimi Lignotoc OÜ) ratsakooli teenuse pakkumiseks.
Ihaste tallides on olemas väga head tingimused hobuste pidamiseks – avarad hea õhutusega tallid, välibokside kasutamise võimalus, suured koplid, suured puhtad boksid, hooliv personal, lisaks suured väliplatsid ja täismõõtudes sisemaneež koos suure soojendusmaneežiga, mis võimaldavad tegeleda ratsaspordiga aastaringselt. Sellele vaatamata on hobuste tervislik seisukord murettekitav.
Sööda kvaliteet on väga varieeruv ja sageli näib välisel vaatlusel hobustele pakutav hein olevat söödaks kõlbmatu. Heinapallid on hallitanud ja kohati meenutavad välimuselt põhku, mis sobib kasutamiseks allapanuna. Olemas Lisa 1 (foto heinast). Sellele probleemile on juba aastaid juhatuse tähelepanu pööratud, kuid tänaseni ei ole olukord muutunud. Madala kvaliteediga hallitav hein võib põhjustada hobustel tõsiseid terviseprobleeme (allergiate teke, hingamisraskused, konditsiooni langus jne).
Konditsiooni langust ja hingamisprobleeme on Ihaste hobuste puhul ka täheldatud. Näiteks hobused Kinglira ja Primas on pärast grupitrennidesse võtmist kaotanud drastiliselt kaalu (olemas Lisa 2 – fotod enne ja pärast). Lisaks neile näivad ka mitmed teised hobused tallis alatoitumuses (Euro Baron, Filadoras, Ikoon, Roland). Hobustel Fanta Fe Liisa, Ikoon ja Kinglira esineb sageli köhimist ja rasket kõhuhingamist (olemas Lisa 3 – videod eriti raskes seisus hobusest Kinglira), mis on murettekitav, sest võib viidata kopsuemfüseemi esinemisele või väljakujunemisele.
Kuigi OÜ Lignotoc omaniku Jüri Pärniku ja talli tegevjuhi Aimar Hussari tähelepanu on eelnevatele probleemidele aastate jooksul korduvalt juhitud – räägitud, helistatud, kirjutatud (olemas näiteks Lisa 4 – kirjad 19.september, 3.november, 12.detsember), ei ole meile teadaolevalt hobuste ravimiseks kutsutud kohale veterinaararsti ja hobuseid kasutatakse jätkuvalt intensiivselt treeningutel. Oleme püüdnud ise aidata hobuseid (olemas Lisa 5 – ajaline fikseering, mis ajast ratsakooli õpilane ostab treeneriga nõu pidanult hobusele köhasiirupit, müslit, mineraale) ent see ei ole lahendus.
Meie jaoks ei ole aktsepteeritav, et kehvas konditsioonis ja potentsiaalselt haigeid hobuseid kasutatakse ratsatreeningutel. Soovime, et omanikud ja juhatus pööraks suuremat tähelepanu hobuste tervisliku seisundi parandamisele. Selleks peab sööda kvaliteet ja kogus vastama hobuste treeningkoormusele, vastavalt vajadusele tuleb anda hobustele järjepidevalt mineraalaineid ja lisatoitu. Haiguse tunnuseid ilmutavad hobused vajavad veterinaarkontrolli ja vajadusel määratud ravi ranget järgimist.
Kõigist kirjeldatud probleemidest teavitati talli juhatust taaskordselt 12. detsembril, aga me ei ole vastust saanud nagu ka eelnevatele kirjadele.
Kirjale allakirjutanud on olnud Ihaste tallide ja ratsakooli hobustega seotud aastaid ning kuigi paljud on tänaseks lõpetanud pakutava teenuse kasutamise, tunnevad jätkuvalt siirast muret hobuste heaolu pärast.
Kristin XXX (XXX ema)
Elisabeth XXX
Karola-Sandra XXX
Signe XXX (XXX ema)
Kaja XXX (XXX ema)
Aliine XXX
Ragne XXX
Terje XXX (XXX ema)
Pille XXX (XXX ema)
Annabel XXX
Kelli XXX
Kertu XXX
Kristel XXX (XXX ema)
Seleri XXX
Rutt Varik (XXX ema)
Kadri XXX