Aga Suur Plaan tegi korrektiive ning mina ühes sellega. Täna on imeõhuke jää mu jalge all omajagu paksemaks muutunud. Ka juuksekarva otsas rippunud „suhtenatukest“ hoiab püsti juba õbluke patsike ning seega tuleb kõik tulevikuplaanid JÄLLE ringi mõelda! Momendil on see igatahes kindel, et järgmisel nädalal ma kuskile kolima ei hakka ning mõnda aega tegelen veel loomakaitsega edasi. Seda muidugi mitte nii pühendunult, kui senini – üksjagu „siiber“ on ikka!
Aga ega see tähenda seda, et ma loomadele selga keeraksin. Ma lihtsalt ei jõua-ei taha-ei saa isiklikult iga hädakõne peale kohale tormata, kui neljajalgse elu just ohus pole. Olukordade lahendamistele aitan aga võimaluste piires ikka kaasa.
Teiselt poolt võttes tekitab see otsus mulle aga probleeme vaid juurde ning nüüd tuleb sebida nii uus elamispind, kui kokku klopsida töövõimeline meeskond, kes veidi teisel moel loomade kaitsmisele kaasa aitaks. Mäletatavasti pusisin siin loomadele pühendatud veebikeskkonna kallal, aga lõpuks lõin käega – no lihtsalt ei jõua kõiki asju üksi ära teha. Sama lugu on loomasaatega, kuigi monteerimisarvuti, kaamerad, mikrofonid ja muu träni on samuti täitsa ää ostetud …..
Uue Plaani kohaselt tuleb need asjad seega ära teha ehk nagu vanarahvas ütles: „Härjal tuleb sarvist haarata!“ Tegelikult on see ütlus täiesti vale ja pigem tuleks härjale hoopis piki kotte panna – vat see paneb liikuma ja põld saab küntud napi poole päevaga!
Nii et, kes tahavad peavoolumeediast veidi erineva, ausama ja asjatundlikuma veebikeskkonna ja loomasaate loomisel kaasa lüüa, andke aga julgelt teada. See on kindel, et rikkaks me ei saa, aga lõbus ja missioonitundest kantud saab see tegevus olema küll! Seda võin lubada! Mõnede inimestega olen juba käed löönud ja järgmisel nädalal kohtun ka hunniku reklaamiostjate ning võimalike sponsoritega. Keegi peab ju vähemalt kulud katma – ilma selleta paraku ei loo midagi!
Sel nädalal sai ka üskjagu kortereid ja majaosi üle vaadatud, sest ise ma ju suure õhinaga parseldasin enda oma maha ning põletasin pea kõik sillad ää. Paraku midagi asjalikku veel silma ei jäänud – mõni elamine oli liiga väike ja teine liigsuur, mõni liiga kallis ja järgmine liigkaugel. Ka enda maakodu jääb tsipa kaugele ja sealt millegi organiseerimine ei tule kõne allagi. Seega on vaja ka mingeid ruume, mis sobiksid taoliseks improviseeritud kodu-stuudioks.
Nii palju pean oma sõnu sööma ning uue aasta alguses „loomaveeb“ kindlalt veel tööle ei hakka, kuigi „kest“ on laias laastus valmis ja vajab vaid kujundamist. Aga üritaks ehk sedapuhku endale ise sünnipäevakinki teha ja jaanuari lõpuks „asja“ püsti saada. Äkki õnnestub? Kamba peale vast ikka, kui vaid loomasõbralikke inimesi, kes kirjakeelt mõistaksid, tõlkida viitsiksid või hoopis mikrofoniga kaamera ees tatsaksid, leiduks! Oleme positiivsed ja küllap ikka leidub – ega hääd inimesed pole ju maamunalt otsa lõppenud!
Vat sellised seisud on siis praegu ja Suur Plaan näeb välja just taoline. Ma muidugi ei julge pead panti panna, et see uuesti ei muutu! Loodetavasti siiski mitte, sest orientiirid on paigas, aga Saatusel on teinekord vägagi haiglane huumorimeel ning ta võib kõik sajandiksekundiga pea peale keerata! Ilmselt teate seda ka ise omast käest! Elame-näeme kuidas siis sedapuhku läheb
