Meeldib see meile või mitte, aga teinekord läheb nii, et meie lemmikud kipuvad meist kauem elama ja siis on häda majas. Just taoline lugu juhtus ka Läänemaal, Lihulas elava Simmuga, kelle kaitseingel ja perenaine praegu haiglavoodis lamab.
Ma ei hakka üldse udu ajama ja hea vanaproua elunatuke on lõpusirgel ning ega ta sealt hooldekodust enam tagasi tule. Tema truud sõpra Simmut käivad hetkel toitmas sama eakad sõbrannad, kellest paraku koerale päriskodu pakkujaid pole.
Lihula vallatöötajad on igati mõistvad ning pakkunud oma abi. Vanaprouad on sellest senini keeldunud ja otsivad palehigis uut kodu ning nii nad mulle ka helistasid. Ka vallatöötajad ei soovi koera varjupaika viia nagu seadus sellisel puhul ette näeb ning kodulehe kaudu otsivad uut armastavat peremeest ning kodu nemadki.
Tänaseks on valla Facebook-i lehel postitust jagatud 90 korral ning see jõudis 11 000 inimeseni. Paraku keegi neist Simmut endale siiski päriseks ei taha. Sestap aitan ka natuke kaasa lootuses, et uus kodu enne jõule siiski leidub.
Simmu on keskmist kasvu, mustjaspruuni kasukaga 7 aastane krants, kes tubli valvurina majapidamisel silma peal hoiab. Võõraste inimeste suhtes on see Lihulas asuv koer pisut ettevaatlik, kuid ajapikku saab sõbraks.
Kõik, kes soovivad pakkuda Simmule uut turvalist ja hoolitsevat kodu, on palutud ühendust võtma Lihula valla sotsiaaltöötajatega telefonil: 472 4634 või 472 4635 või saatke e-kiri: kristina.kukk@lihula.ee
Ei maksa vast mainidagi, et selle kuulutuse jagamine toob Simmule vaid kasu ning väldib tema varjupaika sattumist.