Nii laulsid omal ajal Kukrid. Tegemist oli siis nõuakaegse väga popi nääri- ja aastavahetuse lauluga. Iga haritud inime peaks seda ju teadma ning mäletama. Nooremale põlvkonnale aga teadmiseks, et tol ajal ei peetud siis jõule vaid nääripühi ja külla tuli ikka "näärivana!"
Nii kui üht kuulsat juuti või jõule mainisid, siis oli kohe kinnimajja minek! Mäletan kuidas kooliajal Kaarli kirku juures õpsid passisid ja kõik õpilased kirja panid, kes pühakotta sisenesid. Hiljem tuli õppenõukogu ees aru anda. Olid ikka ajad!
Siis oli see keelatud ja kirkus sai nagu kiuste vähemalt aastas korra käidud. Täna on lood ristivastupidiised ja rahvas kirikusse väga ei jõua. Kuidas uskmatuid eestlasi siis kiriku rüppe juhatada? Väga lihtne - keelake jälle ära!
Kohe-kohe läheb jälle suuremaks piutamiseks ja pautmiseks lahti ning mõistagi see metsasukatele ja lemmikloomadele valdavalt ei meeldi.
Kas tõesti tuleb siis naabri aknasse raketi laskmisest loobuda pelgalt seetõttu, et te elamises on kass või koer? Kuidas käituda, et lemmikud ei kardaks ja selle paugutamise tõttu plehku ei paneks.
Need on traditsioonilised küsimused millele tuleb ikka ja jälle vastata. Ka tänavune aastalõpp pole erand ja sestap sai jälle veidike targutamas käidud. Tallinna TV uudisnupu vaatamiseks vajuta siia.
