Eelmises nende üllitises väideti, et ma oma blogis laiman ja nõuti vabandamist. Seda ma ka tegin, aga lehte see millegipärast ei jõudnud. Trükki läinud loos mulle mõistagi sõna ei antud. Kertu Jukkumile ka mitte ning ka koerasõbra juttu väänati korralikult. Nii ta mulle ütles.
Kuigi see on üsna mõttetu institutsioon, siis andsime asjast ka Pressinõukogule teada. Vastust veel pole tulnud, aga ega sel ka erilist vahet pole, sest selle kamba otsused ei mõjuta mitte mingilgi määral ajakirjanikke. Leht peab küll avaldama jupikese, et see ja see rikkus "head ajakirjandustava", aga laias laastus ongi see kõik, mis siis juhtub.
Keda huvitab? Ajakirjanikku? Toimetust? Lugejaid? Kindlasti mitte ja sellega juba mingi üllitisega tehtud kahju ei korva. Siis võiks minna ju veel ka kohtusse. Üldiselt see mõjuks nagu küll, aga pikaleveniv kohtujant ei vääri ristil rippumist, sest ega see reeglina raha sisse too, vaid siin riigis viib pigem ikka välja. Närvikadu kauba peale!
Sedapuhku tegi siis Järva Teataja veidi otuks emme, kes koos lapsega koera peksmist nägi. Koera tagunud vennike selgitas lehes oma tegu pikalt. Tunnistaja Evelin Palmistest jäi aga selline mulje, et ta kas on pime, liigemotsionaalne või lausloll, kes elementaarsel koeradressuuril ja peksul vahet ei tee.
Järva Teataja - on see mingi loomapiinajate häälekandja või? E-he-hee, selle kolkalehe peale mõeldes tulevad millegipärast meelde Dagö laulusõnad:
"TENNISESOKKIDEGA, RÄIGETE BAKKIDEGA
RAJOONI PORNOLEHEMEES ON VIIMAKS SISSE SAANUD,
KUI LUGEJAKIRJADELE AASTAID ONANEERIDES,
KÜLL TEKIBKI SIIS FOOBIA, ET OLED TEGIJA!"
Evelin Palmiste pole Järva Teataja leheneegri kirjatükiga rahul ja kirjutas sellest Facebookis. Järvamaalaste lehte see arvamusavaldus mõistagi ei jõua, aga siinsesse blogisse küll. Nii on ja nii jääb ning kui ka mõnel teisel inimesel seoses loomalugudega nahk üle kõrvade tõmmatakse, siis andke aga julgelt teada - sellel blogil on juba viiekohalise numbriga lugejaskond ning küll ma need vastulaused õigluse nimel siia üles riputan. Loomulikult avaldan ka selliste inimeste seisukoha, keda mõnes loomapiinamisjuhtumis süüdistatakse. Ausus ja võrdne kohtlemine eelkõige ning kunagi ju ei tea, mis võis ühe või teise asja põhjustada. Nüüd aga Evelini Facebooki postituse juurde:
"Kuna tänane JT jutt oli ikkagi suht ühepoolne arvamus ja minust on tehtud justkui emotsionaalne ullike, kelle silmanägemisega ka kõik korras pole, siis ma lihtsalt pean seda teemat taas puudutama.
JÜRI HIIEMÄE on alatu VALETAJA!!!!!!
JT tsitaat: "Kogenud koertekoolitajana tegi Hiiemäe seda, mida oleks teinud tema asemel ükskõik milline teine koolitaja: ta karistas koera, haarates loomal turjast, tõstis nelikümmend kilo kaaluva koera maast lahti ja raputas teda."
Ütlen veelkord, mingit koerapoolset rünnakut sel hetkel ei toimunud - Hiiemäe jalutas oma koeraga, üks hetk lõi koerale jalaga täiest jõust tagumikku ning järgmisel hetkel surus koera püsti vastu maja seina ning tampis ja tampis ja tampis RUSIKATEGA....
Kuidas seda muudmoodi saakski nimetada kui PEKSMISEKS?!?
JT tsitaat: " Antud juhul ma karistasin teda ja tavainimesele, kes pole sellega kokku puutunud, võiski see tunduda jõhker."
Õnneks ma tõesti pole eelnevalt reaalselt kokku puutunud sellise julmusega ning mulle lihtsalt ei tundunud see jõhker, vaid see oli ülimalt jõhker.
Ja nüüd JT jutu pärl : "Hiiemäe nõustub ka sellega, et vahejuhtum leidis aset vales kohas, kus oli pealtnägijaid, sealhulgas väike laps, kellel on toimuvat raske mõista."
Minu lapsel ei olnud toimuvat raske mõista ning sai samamoodi ja üheselt asjast aru nagu mina - mees PEKSIS oma koera!!!! Tundub, et Hiiemäele tegigi vaid muret see, et meie seda nägime. Eks siis nüüd edaspidi valib kohti, kus saaks rahulikult ilma pealtnägijateta peksta ja see õigus tal politsei arvates ka on, sest koer EI ALLU..."