Suvel on mõnus! Viska aga telk suvalisele Tallinna haljasalale püsti ja ela! Ei mingit üüri maksmist ega vinguvaid naabreid! Just taolised tegelased suveks me maja taha telgiga kolisidki. Pidu käis päevad ja ööd läbi, need tüübid ei näe vist eales kainet päeva!
Kord andis mees mingile naisele kolakat. Siis naine mehele. Lõpuks toimus väga häälekas kirglik leppimine. Teinehomme ajasid aga mehed teineteist nugadega taga. Elu nagu romantilises seiklusfilmis! Aga vat magada ei saanud, kui aken lahti oli! See oli pisikene puudus selle igati toreda asja puhul. Hommikul trehvasin tüüpe ja hakkasin kohe pärima, et kes keda siis tappis?
„Ära pane tähele! Ma jõin üle ja läksin hulluks!“, sõnas igati korralikult riides olev verinoor neidis.
„Mida kuradit ta sellise ärajoonud vennikese juures küll teeb? Teine veel sellise näo ja olemisega, et on just kinnimajast välja saanud!“, vaevasin oma pead, aga mis see minu asi on. „Armastus olla ju pime ja kõikvõimas!“
Esmaspäeva hommikul telki aga enam polnud. Ilmselt jõudis sügis siis kätte ja õues magamine kippus külmaks ää minema. Nii ma arvasin. Paraku jäi soovimatutest naabritest maha igasugu läga ja riideid.
„No on mölakad! Inimloom on ainus elajas, kes oma söögilauale situb!“, kiristasin hambaid, vaadates seda haljasalal vedelevat riide- ja prahihunnikut. „Talu niigi neid ja nüüd hakka veel koristama ka. Aga vat ei hakka!“
Ühtäkki meenus mulle aga igakevadine trall koerasitahunnikute üle, kui lohakaid koeraomanikke sarjatakse. Kõik on õige ja need, kes oma peni järelt ei korista, ongi tegelikult nõmedad!
Õigluse huvides tuleb aga öelda, et lume alt sulab välja ja metsa vahelt leitakse kordades rohkem sellist träni, mida just inimesed ise on maha poetanud. Veidral kombel sellest leheneegrid aga ei kirjuta! Huvitav küll miks? Äkki nad ise sokutavadki selle sinna ja siis on ju mõistagi ebamugav kirjutada ning pigem "pekstakse" hüsteeriliselt koeraomanikke?
Jalutame Miaga edasi ja kuidagi paha tunne on, et inimkond seda planeeti sedasi süüdimatult lagastab. Piiblis olla selline lause:
„Jumal hävitab ühel päeval need, kes maad hävitavad!“
See on küll õiglane ja küllap see on ka selle raamatu ainuke päris õige lause ning paras meile, kui juba nii lollid oleme. Säh sulle kõrgemat intellekti! Ühtäkki näen aga tuttavat telki hoopis uue koha peal – üsna suure tee ääres haljasalal otse lasteaia kõrval. No tere talv! Ühe koha lagastasid ära ja nüüd kolisid mujale? No on ikka inimesed!
Aga pole halba ilma heata. Kui telk on püsti ja inimesed seal sees, siis see tähendab ju vaid üht – suvi polegi veel läbi ja tõelise sügiseni on veel aega. Tuju läks kohe paremaks ja mis selle tühja prahi pärast ikka joriseda. Eks ole?