Mul on hea meel teatada, et blogi kogub hullumoodi populaarsust ja lugemas ei käi ainuüksi loomasõbrad, vaid andunud lugejad on ka loomapiinajad koos oma sugulaste ja sõpradega. See teeb meele heaks ja eriti meeldivad mulle need vennikesed, kes mind kõiksugu hirmsate asjadega ähvardama kukuvad. Andke aga takka ja valage õli tulle! Te teete mu elukese palju lihtsamaks, sest ma ei pea siis ise mingeid tekste sünnitama vaid kannan teie arusaamised ilmaelust lihtsalt siia üle ning järjekordne lugu ongi valmis. Kui selle eest palka saaks, siis inglased ütleksid, et "easy money!"
Tagasisidet tuleb aga ikka kõvasti ja täna hommikul näiteks lugesin ka proua Jannelt saabunud pikka kirja minu eilsele postitusele, milles pajatasin tema poolt tapetud varesepojast. Kuna ta kiri ei sisaldanud mingit lahmimist, vaid selgitust oma käitumisele ning ma ütleksin, et isegi omamoodi patukahetsust, siis ei hakka pikemalt sellel peatuma.
Rando Randma ehk Rasmus Lemberi vanaema Ellu Kivinõmm'e järjekordne sajatus väärib aga jagamist küll. Hea proua Ellu Kivinõmm nimelt leiab, et kuna tema üles kasvatatud lapselaps Rando Randma ehk Rasmus Lember enam loomi ei piina, siis polevat mul vaja ka midagi rohkem Rando Randma'st ehk Rasmus Lember'ist kirjutada, sest teised kuriteod, mida võrukael Rando Randma ehk Rasmus Lember sooritab, ei puutuvat minusse. Aga lugege ise ja võtke seda kui toredat sissejuhatust päikeselisesse laupäeva:
"Hr. Valner, millest selline armastus Rando vastu? Kas kõrgestiaustatud tulihingeline loomakaitsjast kohtunik ei oska lugeda kohtuotsust? Kas seal pole mitte kirjas, et inimese piinamine toimus ennem sadade loomade piinamist? Ja mis nüüd edasi? Tundub justnagu pakub Teile lausa lõbu kirjutada Rando tegudest!
Järsku oli siis Teie poolt saadetud mees mulle koju revolvriga tapmisähvardust tegema või kuidas? Ju oli siis Teie poolt palgatud ka keegi Buloitsik tegema vale teadet selle kohta, et Rando kohe peale vabanemist koos tüdrukuga võttis Harkust kutsika ja neid vale teateid on veel ja küll ilmselt ikka kallite loomaarmastajate poolt tehtud! Kas ikka Teie käsul?
Teie ilusale blogile kirjutavad kommentaare ikka Teie armsad loomasõbrad, kes millegipärast on väga vägivaldsete mõtetega. Üks pr. Lõoke isegi arvab, et mitte keegi siin maailmas ei tohi poisi kaitseks poolt sõnagi öelda. Ja nii ongi!
Et olete palju loomi aidanud ja päästnud, see on tõsi ja väga tore, aga jätke see poiss rahule. Teda ei huvita mingid loomad peale vabanemist, aga ülejäänud tema elu ei puutu teisse ja kui tal on probleeme, siis tegelevad nendega juba teised inimesed!
Ja olengi tõesti vanaema Ellu Kivinõmm“
Kuidas tasud memme vaeva? Ei tea kuidas Rando Randma ehk Rasmus Lember seda teeb, aga oma memmele ja taadile on ta tänutäheks omajagu halle karvu kinkinud küll. Mõistagi on veri paksem kui vesi ja mul sellest prouast isegi omamoodi kahju, aga ega see ikka nii küll ole, et tema kasvatatud vili Rando Randma ehk Rasmus Lember lällab mööda ilma ringi, teeb kurja ning sellest ei tohi isegi rääkida mitte. Mäletate ma kirjutasin ka kunagi sel teemal, et kas loomapiinamistest tohib üleüldse rääkida?
Keskkonnaameti asjapulgad on pahased, et ma räägin Eesti riigi päästevõimekusest (loe: tapmisest) loomi aidata nii nagu on. Eile mainis ka üks naisajakirjanik, kelle sulest järgmisel reedel peaks miskit ilmuma, et ma olen nagu mingi „hella südamega karmi mehe kuvandit omav mees“, keda isegi omavalitsuste tüübid kartvat. Kohtunikud on pahased kui ma kirjutan, et nad loomapiinajaid leebelt karistavad. Riigikogulased pole nõus kui ma nimetan neid suurimateks loomavihkajateks, aga nad ju on, sest ei võta vajalikke seadusi vastu ning selle tõttu kannatavad kõik meil elavad loomad! Takkaotsa on pahased ka loomakaitsjad, sest julgen öelda, et kogu meie "loomakaitse" on hambutu ja võrdväärne laste liivakastimänguga.
Ka Rando Randma ehk Rasmus Lember’i vanaema peab mind kohtunikuks, kelle käsule kõik loomasõbrad Eestis alluvad ning minu vile peale valetama ning ausaid inimesi kimbutama kukutavad?! Ka proua Janne küsis rea küsimusi: „Kas see koht, kus Teid tühjalt kohalt "risti" on löödud, tuleb nagu teatepulk edasi anda ja kanda - keegi peab ju orbiidil olema? Kas mul on õigus vabandada oma postituse pärast ilma , et keegi seda uuesti kuskile gruppi üle ei kanna või kisub asi nii närimiseks , et mind päästab vaid pael!? Kui pikaks te kavatsete mu karistusaktsiooni vedada? Kas mul on õigus seda teada?“
Head inimesed, ma pole mingi kohtunik ja mina ei tee mingeid karistusaktsioone. Veel vähem saadan ma kedagi kellegi ukse taha, sest mulle ei meeldi ka inimeste vastu suunatud vägivald! Ainuke asi mida ma teen, on see, et ma kirjutan ja räägin. Ma olen kõigest tavaline mats, kes läbi raskuste suudab mõned laused moodustada. Ja nii ma pajatangi sellest mida näen ja kuulen. Ometigi on kisa taevani ka selle pisku pärast. Kas pole veider? Aga täna on juba uus päev, uued piinatud loomad, uued korjused ja uued lood, millest paljud mõistagi ei taha, et kirjutaksin. Teen seda aga siiski.
