Tõsi ta on, et inimese juurde kolinud metsloom või -lind tekitab rõõmsat elevust, aga ka paanikat. On ju üldteada, et Lõuna-Eesti naised on juppmaad kuumemad ja seksuaalselt aktiivsemad kui põhjas elavad liigikaaslased ja sestap on Suure-Jaanis momendil absoluutne rasedustestrite põud – naised lihtsalt ostavad neid kümnekaupa ja „aktiivsemad tegutsejad“ isegi neli korda päevas!
Paanika põhjustaks on sel aastal sinna linnakesse kolinud kurehärra. Iseäranis ähmi täis on mõistagi nooremapoolsed kogenematud preilnad: „Ega see kurg niisama siin ole! Nood toovad ju lapsi, vanaema ütles ka, et jäi titeootele just siis kui kurg aias ringi tatsas. See on tõsijutt!“
Jah, paraku nii ta on, et vanarahva uskumised on visad kaduma. Kurest andis mulle teada loomasõber Kristiina, keda pani uhke linnu iseäralik käitumine muretsema:
"Tean,et olete suur loomasõber, aitaja ja õigluse eest võitleja...supper tüüp,mulle see meeldib!
Aga mida teha toonekurega, kes üksi mitmendat päeva jalutab inimeste läheduses? Täna näiteks õues lilli kastes, tuli ta jooksuga minu juurde. Panin siis veeämbri maha ja vaeseke hakkas aplalt jooma!
Kuhu või kelle poole peaks pöörduma? Kahju temast kohe! Kaks lindu on paaris külg-külje kõrval jalutamas, aga tema istub siin kortermaja juures!"
Mida ma oskan võhikuna kosta? Kured on teatavasti üsna paigatruud tüübid ja küllap ta lendas taas sellele pesale, kus isegi ilmavalgust nägi. Tuppa teda aga enam ei lastud ja ise ütles karmid sõnad: „Mu poeg, sa pead lahkuma ja alusta oma elu! Meie sind emmega rohkem üleval ei pea, sest selleaastased vennad-õed sulle on just koorumas!“
Ja lahkuski noor kurg isakodust ning läks laia ilma oma teed otsima. Eks ta ole üksjagu segaduses ja pole endale kaaslast veel leidnud. See, et ta temakest elumaja kõrvalt tahab leida, tuleneb mõistagi kogenematusest ja on täiesti mõistetav, et ka sama kogenematud noored neiud on seetõtu tavapärasest veidi rohkem elevil. Olgu kohe öeldud, et kurg neid ei ahista ja läheb ööseks rahulikult ikka maja katusele üksinda magama.
Teinekord lähevad kured aga ka omadega peast veidi sassi. Mäletate, tegin kunagi loo Tapa sõjavaäelinnakus autosid toksivast kurest – vat see oli ka ju üksik ning veidi metsa poole omadega. Ju ta tegelikult nägi autode pealt enda kuju ja tahtis kohe pasunasse sõita, aga ma võin ka eksida, sest olgu üle korratud,e te tegelikult pole ma mingi kinnutark!
Ega mul olegi head nõu anda ja nii ma ütlesin ka Kristiinale. Kurge pole mõtet ära viia, sest ta lendab ju tagasi. Ilmselt palvetamine, et ta ruttu endale pruudi leiaks ja ära koliks, ka kuskile ei vii. Sestap olge mõistlikud, nautige sellist harukordset juhust, et saate uhket ja ilusat lindu lähedalt kaeda ning kannatage ära. Ärge igaks juhuks riigiametnikele teada andke, sest need oskavad ju meie riigis loomi-linde inimese ohutusele ja marutaudile viidates, ainult tappa! Paide ilvese lugu peaks teil ju veel värskelt meeles olema.
Tegelikult olen ma veidike mures ka. Kallid selles majas elavad emmed! Kas te ikka teate, et teie võsukesed käivad kurge kividega pildumas? Tehke väikest selgitustööd ja kasvatage oma lapsi. Ma väga palun. Lõuna-Eesti kurgedel on tänavu üsna sandilt see kevad alanud, sest mulle on teada antud juba neljast viga saanud või otsa lõppenud linnust. Kurb-kurb ja ärge siis neid vigaseid kurgi seal Suure-Jaanis juurde tootke.
Nooremad naised vaatavad aga kindlasti nüüd mulle nõudlikult otsa ja pärivad kuidas siis selle seksivärgiga jääb? Ka sme epeame kuival istuma? Mure on mõistetav, sest see on teaduslikult tõestatud, et kured lapsi toovad, aga ärge teiegi siis selle väikese asja pärast nüüd kurge sandiks tümitage. Kannatage veidi ja küll ta sügisel minema lendab ning siis kütke nii et maa on must! Kes aga ikka üldse ei kannata, siis need peavad küll Viljandis või Tartus seksimas käima, sest siis ei jää rasedaks. Ka see on teaduslikult tõestatud!
[video width="368" height="656" mp4="http://loomakaitse.eu/wp-content/uploads/2016/05/video-1463055612.mp4"][/video]
