Telkarist ma vaatan reeglina ikka dokusid ja hiljaaegu näidati NatGeo pealt sarja „The Story of God with Morgan Freeman“. Täitsa tipp-topp tehtud ja Morgan otsib talle omasel rahulikul viisil vastuseid eri religioonide ning jumalast aru saamise kohta.
Üks osa oli pühendatud kurjusele või saatanale kui soovite. „Why does Evil exists?“ Kuskohast see kurjus või tigedad ja julmad inimesed siis tulevad, on igati hea küsimus, sest enneolematut julmust on inimloom osanud üles näidata nii minevikus, olevikus ja teeb rõvedaid tegusid kindlapeale ka tulevikus! Ja siis eri usundite esindajad rääkisidki nagu nad asjast aru saavad ning mida erinevad püharaamatud selle kohta ütlevad.
Minu tähelepanu pälvis aga üks ameerika teadlane, kes väitis, et julmade, sadistlike, emapaatiavõimetute jne inimeste aju on tegelikkuses alaarenenud. Nimelt on seal aju sees mingi nn „emotsioonide piirkond“, nagu mina seda nimetan ja vat kui see pole välja arenenud, siis ongi jama majas. Teadjamees väitis, et ajuskanneeringud kinnitavad seda teooriat ning nad on põhjalikult uurinud kõiksugu tapjaid ja teisi taolisi toredaid inimesi.
Tulevik tunduvat selle mehe sõnul igatahes helge, sest väidetavalt, et varsti-varsti hakatakse juba koolilapsi skännima ja siis on võimalik tulevased mõrvarid, sadistid jt vennikesed juba varakult avastada ning neid ravida. Mõistagi tekitab see omaette küsimusi juba seetõttu, et kuidas saab inimest nö süüdi mõista ja ravima hakata kui ta pole veel miskit korda saatnud? Ja hakkasin selle kohta netist siis edasi otsima ja sattusin hoopis lugema poolhullude välimäärajat:
„Psühhopaatia on ühiskonnavaenulik isiksusehäire, mis avaldub kaastunde ja hirmu tundmise võime puudumises. Psühhopaatia on nartsissistliku isiksushäire raskekujuline vorm, mille tunnuseks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Isiksusehäire võib väljenduda riskantses käitumises ja agressiivsuses. Psühhopaat peab oma taju kõrgemaks tegelikkuseks.“
Psühhopaatide põhitunnused:
*Pealiskaudne sarmikus ja meeldiv kõneoskus.
*Kõrgendatud enesehinnang, ületähtsustatud ettekujutus enda olulisusest.
*Patoloogiline valetamine ja demagoogia. Nad on väga loomulikud valetajad. Peaavad end võimekamateks, kui nad tegelikult on.
*Inimestega manipuleerimine ja kontrollivajadus.
*Süütunde puudumine. Võimetus tunda süüd ja kahetsust, võib süüdistada hoopis ohvrit.
*Tunnete teesklemine.
*Empaatiavõime puudumine. Tihti puudub võime suheteks.
*Võimetus vastutada enda tegude eest.
*Emotsionaalne külmus. Surm, vigastused, tapmised, jätavad psühhopaadi emotsioonituks.
**Ebarealistlikud eesmärgid. Saavutamatud, sest põhinevad oma võimete ülehindamisel.
*Parasiitlik eluviis. Soovivad elada teiste arvel - emotsionaalselt, füüsiliselt, majanduslikult.
No kuulge, see on ju üksühele see, mida nägin ja kogesin! Ma elasingi aastakese koos pesuehtsa psühhiga, sest kõik loetletud omadused on daamil ju olemas. Dr.Ennet toona kahtlustas, et tegu on lihtsalt antidepressantide, rahustite, unerohu ja alkoholi koosmõjuga, sest siis olevat üsna normaalne, et inime tuleb kallale, ei tunne sind ära ega mäleta eelmise päeva sündmustest midagi. Jutt pidevast enesetapust sinna otsa. Ennet ütles toona: "Jookse mees, jookse - ta võib sul öösel ka kõri läbi lõigata ega hommikul seda mitte mäletada!" Pärast seda manitsust ei julgenud enne teda enam magama minnagi kui ta taas purjus oli. Ja siga-lakku-täis oli ta paljudel õhtutel. Aga mis siin ikka põdeda, sest kõik läks ju vägagi hästi - ma olen elus ja siiani kõik teised ka.
Kindlapeale olete te ise ka vaielnud mõne inimesega, kes ei taha kohe mitte aru saada, et see või teine teguviis põhjustab nõrgemale haiget, valu jne. Üldjoontes pole mõtet nende vaidlemsie peale aega raista, sest nad ei saa sellest aru nagunii - see koht, mis sellest aru saada laseks on pea sees lihtsalt tüma!
Nüüd tekib muidugi veel üks küsimus - neid inimesi, kes valu ja piinu tekitavad on kogu inimkonna ajaloo vältel kogu aeg olnud ja sünnib ka tulevikus juurde. Ka nende hulk, keda lihtsalt ei huvita ja kes kõigele sellele läbi sõrmede vaatavad, on aukartustäratavalt suur. Äkki on kurjus seega normaalne ja empaatiavõimelised hoopis ise poolnapakad? Tont seda teab ja kõik märgid näitavad seda, et hea ja halva vaheline võitlus jätkub täie hooga.
Hindudel on asjast huvitav arusaamine - me kõik olemegi loomupoolest kurjad ja selle vastu peab võitlema igaüks ja iga päev. Ainult nii saavat maailma paremaks muuta! Eks siin ole tõetera sees, sest õigelt teelt kaldumiseks on tõesti palju ahvatlusi ning head võitlemist siis enda sees peituva kurjuse maha surumisega või saatana maha surumisega kui just soovite!
Ega eesmärk olnud mingit poleemikat tekitada vaid hea ja kurja vaheline võitlus on igivana teema. Isegi teadlased uurivad seda ja tulemused olid üllatavad. Minu jaoks oli aga veelgi üllatavam see, et ma varem polnud psühhopaadi kohta lugenud. Oleksin ma seda varem teinud, kas see oleks midagi muutnud? Vaevalt küll ja küllap ma oleksin selle laksu samamoodi ikka kätte saanud. Aga isiklikult võtan ma seda küll, sest minu arusaamist pidi minu juhtumi puhul kurjus võitis nii otse kui kaudselt. Esiteks visati mind põhjalikumalt süvenemata lõkkesse! Teiseks ma ise muutusin halvamaks inimeseks. Olete kuulnud ütlust, et kui saatanaga tantsid, siis see tants saatanat ei muuda vaid muudab sind!
Ja täpselt nii ongi - mingi osa headusest minu sees suri ja kui järgmine hädaline tuleb jutuga, et ta tapab ennast ära, siis minu poolest tapku – see ei ole minu asi. Kui keegi taaskord peaks kunagi ähvardama, et tapab ka oma lapsed ära, siis tapku - need ei ole minu lapsed! Enam ei sekku, ei taha, ei julge.
Nii et igatpidi kurjus võitis ja see on juhtunud enne mind teiste meestega ja antud naise puhul juhtub ka järgmistega. Vähe sellest – teatepulk antakse edasi ka oma lastele ja seesamune kurjus ainult kasvab. Pärast kohtuotsust panin tollal kirja järgmise mõtte:
„Ma elasin headuse, hoolivuse ja armastuse nimel,
mind hävitas ühes inimeses peituv kurjus ja vihkamine
meedia raius mu tükkideks ja viskas liha rahvale järamiseks,
eks ikka häbistamiseks, põlastamiseks ja hoiatavaks eeskujuks
Häbi, ebaõiglus ja ülekohus murdsid mu südame
Kurjus võitis - ma muutusin ka ise halvemaks inimeseks!“
