Süüdi! Süüdi! Süüdi"

Minu käest on üsna palju päritud mis siis tegelikult toimus ja miks ma sellest avalikult rääkinud pole? Kohe seletan. 

Tegelikult olen ma ajakirjanikele alati vastanud, aga trükki pole need lood jõudnud. Küsite, et miks? Praegu on ju suur sõnavabadus ja Eestigi vastavas tabelis üsna kõrgel kohal! Eks ikka sellepärast, et vastaspool kardab minu või oma kolmanda eksabikaasa rääkima hakkamist rohkem, kui vanakuradit ennast ja teeb kõik selleks, et meiepoolsed kommentaarid kuskile ei jõuaks.

Eks tal ole ka põhjust karta, sest mina sain „naisepeksja“ sildi otsaette, aga temale võib see tähendada ei rohkemat ega vähemat kui lastest ilma jäämist. Reeglina „temake“ kommentaaridest loobub ja koheselt pärast ajakirjanikuga kõne lõpetamist helistab viimasele advokaat, kes keelab loo avaldamise. Keelamise põhjuseid on mitmeid:

• Esiteks mehed valetavad ja kõik on laim.
• Teiseks viidatakse kinnisele kohtuistungile, mille asjaoludest ei tohtivat rääkida.
• Kolmandaks viidatakse alaealistele lastele ja nende kaitsele. Mina küsiksin siinkohal vahele aga, et kes kaitseb lapsi ebastabiilse ema eest, kes on pidevalt purjus, hüsteeritseb ja ennast tappa lubab?
• Neljandaks tarbib vastaspool ka erinevaid rahusteid-uinuteid, on pöördunud psühhiaatri poole ning talle soovitati ka vastavas haiglas statsionaarset ravi, aga sellest ei tohi jällegi rääkida kuna tegu olevat delikaatsete isikuandmetega!

Mina igatahes räägin, sest nagu öeldakse, karta tuleb ikka sellist inimest, kes on pea kõik kaotanud ning olen valmis ka valedetektori testi läbima kui seda keegi vaid kajastada julgeks. Tegelikult on varasemalt üks looke ilmunud ka. Nimelt võttis Õhtuleht minult enne kohtuistungit kommentaari ja see läks isegi trükki, aga veebist kadus see loetud tunnid pärast avaldamist. Pole hullu, lisan selle hiljem siia kommentaaridesse, sest üks sõbranna jõudis selle salvestada.

Ka Radari saade ei tulnud teps mitte selline välja nagu pidanuks, sest kohtukulli hirmus kärbiti sealt välja olulisemad momendid ja takkaotsa tõmmati kõik asjaosalised „uduseks“, kuigi intervjueeritavad seda ei soovinud. Loost jäid välja siis sellised faktid nagu juba eelmainitud rahustite teema, see et ma otsisin nn „ohvrile“ abi dr.Enneti juures, see et ema lõi last jalaga, see et ta pidevalt enesetapust jahub ja ka see et neljal korral kontsulteerisin Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsaga.

Ka eksabikaasa tunnistus samasuguste probleemide olemasolust juba nende abielu ajal vaatajateni ei jõudnud. Otse loomulikult ei leia sellest loost jälgegi ka kõiketeadvast ja -salvestavast internetist. Ometigi tahan tunnustada Radari meeskonda asjatundlikkuse eest, sest kolme nädala jooksul mindi ikka süvitsi ja mu endised elukaaslased ning lapsed kuulati põhjalikult üle, et minu iseloomust sotti saada. Kahju muidugi, et see ilmarahva ette ei jõudnud. Ka julguse eest tuleb Radarit kiita, sest ka neil keelati lugu eetrisse panna ja kell seitse õhtul polnud veel sugugi kindel kas minu episood läheb saatesse või mitte.

Oli see saade siis milline tahes, aga müts maha tegijate ees, sest see annab lootust, et päris maha vaikida ei õnnestu kaasajal enam midagi ning nõuka-aegne jama meie meedias ei kordu. Eks siis hakkan juba lähitulevikus siin heietama ja Teiega seda värki jagama. Räägin nii selle suhte olemusest kui kohtupidamise tagamaadest ning ka tunnismaterjali ahistava kirjavahetuse kui salvestiste näol riputan kunagi siia üles.

Muide, mulle on helistanud tänase päeva seisuga juba üheksa meest, kel umbes samad mured – pooled neist on naisepeksmises süüdi mõistetud ja ka nende arust käis mäng ikka väga ühte väravasse. Teised ühendust võtnud mehed ei saa aga mitte mingi valemiga oma lastega kokku, sest emad seda lihtsalt ei soovi ja blokivad ka kohtus edukalt. Eks ma kunagi jään mõistagi vait, aga juba õigluse huvides ütlen, et see ei juhtu enne kui saan omapoolse versiooni avalikult ära rääkida. Nüüd aga Radari „Naisepeksuloo“ treiler ja sissejuhatus, mis olid vägagi paljulubavad:

"Naise peksmises süüdi mõistetud mees «Radaris»: tunnistan, et meil oli käsikähmlus"

Tänane «Radar» näitab lugu kahest tuntud persoonist, kes omavahel kohut käivad. Naine süüdistab meest peksmises, kuid mees ei nõustu süüdistusega ja ütleb, et kohus pole arvestanud kõiki asjaolusid. «Alguses oli mul väga häbi - mida inimesed mõtlevad…» räägib kahes kohtuastmes kehalises väärkohtlemises süüdi mõistetud mees. «Aga täna ma ikka pilku maha ei viska ja käin sirge seljaga. Ma tean, mis ma tegin ja ma tean, kuidas olukord oli. Ja ma tean seda, et ma ei ole valetanud.»

Radari valduses on kinniseks kuulutatud kohtuasja materjalid, kust selgub, et naise vigastuste fikseerimiseks pole kasutatud meditsiinilist ekspertiisi, nagu see tavapäraselt peaks olema. Mees ütleb, et naine valetab ta peale. «Tunnistan seda, et meil oli käsikähmlus. Ma olen teda hoidnud eemal. Siis sellest ka need mõned sinikad suu ümbruses. Selline asi oli, ma ei saa sinna midagi teha.» Käsikähmluseni viisid mehe sõnul alkohol ja kanged rahustid, mida naine tarvitas. Väidetavalt ei andnud naine nende koosmõjul endale aru, mis toimus. «Tal on mingi loll komme sind ära tõugata: «Välja mu majast!» See moment ma läksin nii vihaseks!» kõneleb mees. «Aga vaatamata sellele ei leidnud sündmused niimoodi aset, nagu tema kirjeldab.» Radaris rääkiva mehe kuriteoregister oli siiani puhas.

«Me rääkisime seda lugu tehes mehe nelja endise naistuttavaga. Lisaks ka tema lastega. Kõik nad kinnitavad, et vägivaldsus ei ole joon, mida nad mehe juures varem märganud oleksid,» ütleb Radari peatoimetaja Marii Karell. Kaamera ette tuleb ka naise eksmees, kes astub süüdi mõistetud mehe kaitseks välja. «Ma ei ostaks seda juttu, et ta on vägivaldne inimene.» Radari käsutuses on eksmehe ja naise omavaheline kirjavahetus, kus naine ka eksmeest vägivaldsuses süüdistab.

Ka "Õhtuleht" päris minult juhtunu kohta. Artikkel oli veebis kõigile nähtav, aga "kannatanu" kaitsja käskis selle eemaldada. Huvitav miks? Tänapäeval jääb aga alati märk maha ja inimesed ei saa enam asju olematuks teha.

„Minu käest ei ole ilmselt mõtet midagi küsida," ütles teleajakirjanik Heiki Valner eile Harju maakohtus mõni minut enne kinnise kohtuistungi algust. "Iga naisepeksja ütleb, et ta ei ole löönud ning iga mõrtsukas ütleb, et ta ei ole tapnud."

Teleajakirjanik ja tuntud loomakaitsja Heiki Valner astus eile kohtu ette süüdistatuna oma endise elukaaslase väärkohtlemises. Endisest kolleegist elukaaslase vastu kohtuteed alustanud Tiina-Laura Kimmeliga kestis Valneri kooselu veidi üle aasta.

Kuu aega tagasi keeldus Valner peres toimunut avalikult kommenteerimast, viidates elukaaslase laste huvidele. Sellist väärkohtlemist, milles elukaaslane teda süüdistab, Valneri sõnul aga reaalsuses ei toimunud.

"Praegusel juhul on kahetsusväärne, et mind süüdistab inimene, kes on aastaid tarvitanud rahusteid ja kes pea igal õhtul joob ära pudeli veini ning vastu puhkepäevi isegi kaks pudelit," räägib perevägivallas süüdistatav heiki Valner Õhtulehele.

"Pärast seda muutub tema meeleseisund väga agressiivseks ja tühipaljast enesekaitset võib ta tõlgendada kui rünnakut enda vastu."

Heiki Valneri sõnul on tema vastu süüdistuse esitanu õnnetu naine, kellel puudub elutahe ja -mõte, kes on lubanud minna võõrutusravile, kuid pole seda siiani teinud.

Tema unistus minu surmast ei täitu

"Kuna mõned tema vihahood olid suunatud tema enda laste vastu, siis rääkisin sellest lastekaitsjatega, kellega kohtusin eraviisiliselt päris mitu korda," räägib Valner.

"Ta on lubanud mind hävitada ja ühes hüsteeriahoos ütles, et ei saa enne rahu, kui ma olen surnud ja maha maetud," ütleb Valner.

"Teen kõik endast oleneva, et tema unistus ei täituks."

Valner: naise lõpp võib olla traagiline

"Paar päeva tagasi koos kaitsjaga materjale läbi vaadates hakkas mul sellest inimesest siiralt ja inimlikult kahju," lausub Valner.

"Tema pidev jutt on olnud, et elu on mõttetu, inimesed on mõttetud ja ta ise on samuti mõttetu. Kui mina ja lapsed talle mingit elumõtet enam ei anna, siis jätkugi lapsed oma kolmandale abikaasale, keda ta aga samuti tõsiselt vihkab."

Valner on püüdnud elukaaslasele selgeks teha, et naist ahistav lootusetusetunne tuleb alkoholi ja ravimite koosmõjust, kuid sel teemal olevat nende dialoog ebaõnnestunud.

"Minu meelest ei ole see niivõrd perevägivalla juhtum, kuivõrd kaldub rohkem lastekaitse- ja meditsiinivaldkonda ning mul on temast siiralt kahju," arutleb Valner.

"Mind ei ole varem elu sees nii palju alandatud ja mõnitatud, kuid ma olen kõik selle alla neelanud. Lubasin, et jään tema kõrvale ja minu truu ning lojaalne iseloom saigi mulle saatuslikuks. Ma ei arvanud, et pean selle eest maksma nii kõrget hinda."

Kohtuotsuse suhtes on Valner pessimistlik: "Kuna mehes nähakse alati suurema ohu allikat, siis tõenäoliselt on otsus juba ette teada."

Kannatanu Tiina-Laura Kimmel on varem advokaadi soovitusel keeldunud kohtuasja kommenteerimast. Õhtulehel ei õnnestunud kuulda tema seisukohta ka eile, pärast esimest istungit.

Keskajal põletasid mehed naisi nõidade pähe. Praegu on Eestis lõkked süüdatud meeste tarbeks. Võite parastada, nutta või naerda, aga homme võib minu asemel häbipostis olla ükskõik milline teine mees ja ei oma absoluutselt mingit tähtsust kas ta tegi naisele midagi või mitte. Süüdi jääb ta ikka, sest naise kui nõrgema jutt tundub usutavam! Vat selline õigusriik siis ja kui asi puudutab perevägivalda või alaealiste laste hooldeõigust, siis pole meestel võimalustki võita!

"Ohver" väidab täna, et ma valetan ja laiman. Eksabikaasa ja laste isa valetab samuti! Sellised inimesed antakse ju kohtusse! Miks ta ei tee seda? Kas ta kardab, et selle keissi raames kohtunik siiski otsustab "wismaris ja hullaris" olevaid haiguslugusid ning perearsti väljakirjutatud rahustite nimekirja vaadata? Andku mind kohtusse pagan küll!

„Ma elasin headuse, hoolivuse ja armastuse nimel,
mind hävitas ühes inimeses peituv kurjus ja vihkamine
meedia raius mu tükkideks ja viskas liha rahvale järada,
eks ikka häbistamiseks, põlastamiseks ja hoiatavaks eeskujuks
Häbi, ebaõiglus ja ülekohus murdsid mu südame
Kurjus võitis - ma muutusin ka ise halvemaks inimeseks!“