Tere sügis!

Vastikult valge ja palav suvi on lõpuks möödas ning sügis koos pilkase pimedusega käes. Mõnus.

Pimedus on hea. Näiteks võtan õhtul Rutsi ja malaka ühes ning lähen tänavale annetusi korjama.

Imearmas pisikoera kostüüm

Californias ja Austraalias on vägev lumi maas. Kui loominguliselt läheneda, siis Stroomi päikeserand koos kuldsete liivadega asub geograafiliselt täpselt nende vahel ja sestap ei tasu imestada, et hanged kuni kaenlaalusteni on ka siin täitsa olemas.

Ka meri juba jääs ja vaesed pardid-luiged on kõik puha kinni külmunud. Käisin hommikul teisi leeklambiga lahti sulatamas. Ütlesin neile, et viimane aeg oleks lõuna poole lennata.

"Aitäh Velomarket!"

"Kop-kop-kop"

"Kes on?"

"Kirjakandja Petškin. Ma tõin kuulutuse teie poisi kohta."

Mul oli umbes sama lugu nagu nõuka-aegses Uspenski raamatu järgi vändatud multikas, milles poiss Fjodori vanemad pakkusid jalgaratast sellele, kes oskab neile koos kassi ja koeraga leelet tõmmanud poja kohta infot anda.

Ka mina hakkasin juba maikuu lõpust saati Kalamajas käima ja muudkui koputasin iga jummala päev Velomarketi aknale kop-kop-kop, aga selle vahega, et pakkusin jalgratta vastu kodutuid kasse.

Aitäh headele inimestele! Niva pääses operatsioonile

Tartu maanteel autolt löögi saanud lambakoer Niva käpaoperatsioon jäi raha puudusel ootele, aga nädalavahetusel loomasõbrad koondusid ning annetasid ühtekokku 14078 eurot. Hädavajalik ortopeediline protseduur sai teoks eile Billy loomakliinikus ja möödus väga edukalt.

Lugu on loetav SIIN

Vanavanemate päeva loomisel oli oma osa ka Reporteril

Pühapäev on vana-vanemate päev. Ja see ei ole niisama suvaline päev, nagu näiteks rahvusvaheline kassipäev, vaid see on Eesti riiklik tähtpäev.

Reporteril on selle päeva saamises oma osa, mida tuletas valitsuse pressikonverentsil meelde ka peaminister Kristen Michal.

Uudislugu on nähtav SIIN

Kuidas te rasedaga räägite?

Reedel võib iizimalt võtta ja sestap räägin, mis minuga ühes suuremat sorti poekeses juhtus. Tuian sääl mööda saali ringi ja üks paarike, aastaid neil nii 65-70 ringis, vestlevad väga elavalt ja provva põrutas mulle täiega otsa. Õukei ja ikka juhtub ning vabandusest oleks piisanud kuid tädike kukkus põrkama:

"Vaadake ikka ette kuhu astute!"

Tere tali ja siis mul kihvatas ning kerisin hääletooni kohe korralikult kõrgemaks:

Aitame koos lambakoer Niva operatsioonile!

Meditsiin on kallis. Veterinaaria tundub kallimgi veel. Inimestel on vähemalt lootust tervisekassast tuge saada, aga loomade ravi sõltub täies ulatuses pererahva rahakotist. Aina kallinevate hindade ja kahanevate sissetulekute perioodil olen täheldanud, et aina enam loomi jäetakse ravita. 

Ei-ei-ei, mitte pahatahtlikkusest vaid raha lihtsalt pole. Pane või oma kallis lemmik “magama”, et ta piinlema ei peaks. Nii mõnigi on selle otsuse raske südamega just seetõttu vastu võtnud. Samas olukorras on praegu Kose-Ristil kodunt plehku pannud ja Tartu maanteel auto alla jäänud 2-aastane karjakoer Niva.

Lugu on loetav Loomaveebis