Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
17 juuni 2022
"Uus võtmepael, uus elu"
Soome "naine" ostis mu võtmetele uue paela. Millele ta küll vihjab? Poogen. Kannan uhkelt ja inimesed naeratavad.
Täna tahtis üks isegi ära sebida. Ütlesin, et ega ma mingi libu ole, kes esimese viie minutiga alla kirjutab, aga alates kuuendast on tal juba lootust.
Loobus, sest tal polnud aega nii pikalt kurameerida. Mehed on sead!