Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
14 aprill 2022
"Ader vakku ja seeme prakku seltsimehed põllumehed!"
Helistas mulle hommikul Lääne-Virumaa beib. Kohe kurtma, et nii vara keegi ei vasta.
Ma lohutama, et ma tubli miis - hektar metsa langetatud, lehm lüpstud, siga tapetud ja põld haritud.
Ta vastu, et tema põld on täitsa harimata.
Hea nali. Ader vakku ja seeme prakku seltsimehed põllumehed!