Ringol pole mingit joodikust peremeest olnud, kes ää kooles vaid ta loovutati Ljudale aastate eest ühe naabri poolt. Koer oli siis halvasti toidetud ja väga kõhna. Tamsalu inimesed käisid mööda ja loopisid talle vahest süüa. Ljuda juurde sattudes näguripäevad lõppesid. Kuskohast siis surnud peremehe jutt tuli? Ilmselt peeti silmas Ljuda siit ilmast lahkunud meest, kellega Ringo väga lähedane oli.
Nii nad seal elasid kuniks 2015. aastal toimus tulekahju. Ljuda sõnul tuvastas uurimine, et tegu oli süütamisega. Kõik pole paraku poliitikud ja ärimehed, kes tagataskust uue maja raha kohe välja suudaksid võluda ja nii Ringo omapäi elama jäigi. See "omapäi" jäämine on üsna suhteline, sest perenaine kolis kolmesaja meetri kaugusel asuvasse korterisse ning käib iga jummala päev oma koera toitmas ja talle seltsi pakkumas.
"See on kohustus, mis ka mind ennast liikuma sunnib! Ma ei loobu temast eales ja miks ma peaksingi?", küsib liikumispuudega naine, kes vaid toetusraami abil kodunt välja saab. "Ma lasen ta ka vabaks kuid ta ei lähe jooksma vaid tuleb alati mu juurde lamama. Kui ise lahti saab, siis teeb aga pikemaid ringe küll!"
Jamad nn "Tamsalu surnud joodiku koera" ümber on käinud Ljuda sõnul juba viimased kolm aastat. Naisele helistatakse ja ähvardatakse. Tullakse koduaedagi sõimama ja nõutakse, et ta koerast loobuks. Kui asi kohtusse peaks jõudma, siis me räägiks juba organiseeritud ahistamisest, loata eramaal viibimisest, valeinformatsiooni levitamisest, looma häirimisest ja muust taolisest. Küll ka mina ja mu bande tõlgendame eelkõige "asja omanikku" kaitsvaid seadusi äärmisel vajadusel "loominguliselt", et elukat piinast päästa, aga praegu pole küll taoline keiss. Uskuge mind!
Kui kaebajad abi ei saa, siis pöördutakse mõne teise organisatsiooni poole. Üle aasta tagasi tegeles Ringoga Karme Reiljan, kes toona veel Eestimaa Loomakaitse Liidus oli. Käis ja vaatas ning laias laastus oli kõik korras. Siis alarmeeriti juba Loomapäästegruppi ning kaebus läks aina traagilisemaks:
"Appi! Tulge kohe, sest koer sureb! Ta tupest pritsib mäda ja verd!"
Ringo pärast lahkus ka Lääne-Virumaa piirkonnajuht, kes tema elukohale suhteliselt lähedal asuvasse Tamsallu kaebust kontrollima ei jõudnud ning reageerima pidid Tallinna vabatahtlikud. Ajas meganärvi ja nii ma käratasingi, et kes ei taha või ei suuda loomi aidata, kadugu minema:
"Loomapäästegrupp pole lasteaed! Me oleme kogunenud vabal tahtel ja väga kindlal eesmärgil!"
Kohe varsti saabuski kirjalik avaldus, milles härra palus end ühingust välja arvata seoses koera abitusse seisundisse jätmisega. See oli tema lahkumise tegelik põhjus ja hilisem nutulaul sotsiaalmeedias oli äärmiselt veider kuid tundub, et kaastunde ja tunnustuse kerjamine käibki selle inimesega kaasas.
Tegelikult polnud Ringo tervislik seisund hull ühti ja ainsaks murelapseks oli pärakupiirkonnas olev sõrmeotsa suurune kasvaja. Ei olnud mehe rusikasuurune nagu väideti ja see tekitab omaette küsimuse kuidas seda üldse märgati? Kas tõesti on olemas inimesed, kes mööda aedu kondavad ja võõraste koerte saba alla passivad? Ja kui näost hammustada saate, siis nõuate tigeda looma lõpetamist? On nii või?
Et ka teie selles veenduksite palusin Ljudal koera saba üles tõsta ja tegin fotogi tunnismaterjaliks. Ringo eest hoolitseb Väike-Maarja loomaarst ja ta saab vajalikke preperaate, mis olemise paremaks teevad ja mädanikku sisse ei lase. Ei ta neid võtta taha ja perenaine topib tabletid sardelli sisse. Nii petab looma kenasti ära.
Veel kaevati, et koerale antakse süüa vaid kartulikoori ja solki. Oma visiitide ajal nägin mina kausis krõbuskeid, mis siis ilmselt naabrite poolt ette antud. Ljuda väitis, et Ringo tahab vaid "kodutoitu" ja valas lihaga keedetud makaronid kaussi. Ringo nuusutas ja sööma ei hakanud. Minu toodud krõbinad maitsesid aga hästi. Palusin Ljudal tulevikus ikka eakale koerale mõeldud toitu, kus vajalikuid ained ja "liigesõlid" sees, mitte seda mõttetut "sitamaterjali" anda. Ljuda laiutas käsi ja oli üsna nõutu:
"Ta ei söö ju neid!"
Pole selgeltnägija ja minu nähes sõi küll isukalt, kuigi ilmselt ka mu enda koerad ahmiksid võõra käest saadud palukesi, mis jätaks neist samuti äärmiselt nälginud elukate mulje. Igatahes on Ringole vaja anumat, kuhu saaks väärt toidukraami sisse panna, sest saunaruumis pistavad hiired-rotid kõik nahka. Seda kõike ma Loomapäästegrupi poolt lubasin ja sisuliselt on meie poolt vaadates see teema lõpetatud. Kuigi seda pole antud juhul otseselt vaja, siis lubasime toetada ka Ringo ravi kuid keskendugem ikka nendele loomadele ja inimestele, kes päriselt hädas on.
PTA tegi ettekirjutise roostes naelu täis lauahunniku osas, mis kohe kuudi kõrval. Ringo seal ei käinud, aga seadus on seadus ning taolisi asju, kuhu loom takerduda või kus end vigastada saaks, ei tohi olla. Ljuda hakkas puudusi kõrvaldama, aga tema tervislik seisund ei võimaldanud seda väga operatiivselt teha. Palav ka ja nii ta päevas vastavalt võimetele toimetas. Kuna kohalikud kitupunnid Ljudale appi loomulikult ei tõtanud, siis loopisin ise lauad ringi - nagu lumme kusemine ja võttis vähem aega kui kaebuse kirjutamine ja sotsiaalmeedias halamine!
Veel nõudsid isehakanud inspektorid Ljudalt, et ta peab kuudi mujale paigutama. Selgitan tarkpeadele veidike määrust ja selle kohaselt peab loomal olema varjumisvõimalus ka mujale kui kuuti. Ringol on see olemas ja kuudi taga on terve suur põõsas ehk, et täiesti alusetu nõudmine! Praegu on palav. Kõigil on palav ja ebamugav kuid ärge koerale ikka konditsioneeri ja basseini nüüd nõudma ka hakake! Jääme ikka mõistlikkuse piiridesse, püüame kõik kohaneda ja hakkama saada ning taaskord soovitan aidata neid loomi, kes tõesti hädas on. Tõsi on see, et Ringo kuut nõuetele küll ei vasta ja seda eelkõige küljeseina tõttu, kus lauad puuduvad, aga need lubati enne vihmade saabumist tagasi panna. Elame-näeme!
Tõmbame sellele jandile joone alla. Ljuda pole üksik eakas rauk, kes kuidagi hakkama ei saa. Jah, tal on raskusi liikumisega kuid tal on laps(ed), kes vajadusel toetavad ja seda ka rahaliselt. Ringo pole aianurka unustatud vana ja väga haige koer, kellest keegi ei hooli. Kirjutasin sellest kõigest ka varasemalt ning isegi "Postimees" tegi oma versiooni. Vaatamata sellele sain uue ahastava kirja:
Kas olete saanud midagi ära teha Tamsalu koera suhtes? Ma olen mures, kuna tal kasvaja ja kardan et äkki kasvaja läheb vohama..
Väga mures..
Vastasin talle, aga jagan seda ka siia, sest mu seisukoht võib huvi pakkuda kõigile, kes"suure mure" pärast hulluvad:
Vaatasin ka kasvajat, mis on võrreldes seninähtutega üsna olematu ja alles algusjärgus. Väike-Maarja loomaarst on kirjutanud vajalikud ravimid ja neid manustatakse.
Kirurgilise sekkumise otsustab veterinaar, aga pahatihti pole see võimalik. Omanik käib vähemalt kaks korda päevas Ringo juures ja laseb teda ka jooksma. Ta elab 300 meetri kaugusel koerast.
Tegin mõned ettepanekud, mida lubati järgida ja lähitulevikus viin ka eakale suurele koerale mõeldud toitu, kus vajalikud ained sees ning, mis toetab ka liigeste tööd.
Ta ei ole suremas, ta ei ole näljas, ta ei ole väärkoheldud, tal puuduvad valuaistingud, ta saab veterinaarset abi ........
See, et koeri võib sünnist surmani ketti panna ja neid üksi elama sundida on aga Eesti rahva tahe, mida üritan muuta kuid seni edutult. Valige paremad ja empaatiavõimelisemad inimesed Riigikokku ning siis kaovad ehk ka taolised loomapidamistavad!"
