"Miks te tahate seda eakat Tamsalu koera ära tappa?"

Sotsiaalmeedias on suuremat sorti hüsteeria lahti ühe üksi elava Tamsalu koera pärast, kes elab põlenud majaga krundil. Kaebekirju on saanud kõik ühingud.

"Halloo, ta on kogu elu seal elanud - ketis, üsna nõmedalt, väidetavalt jotast peremehega, kes mõni aeg tagasi hinge heitis. Miks te alles nüüd teda tähele panite?"

12 aastase koera eest hoolitsemise võtsid enda peale üks inime ja koerteomanikest naabrid. Mida ikka vana koera jõlgutada ja kes teda tahakski? Väga õige, ei teda ükski veebiloomakaitsja taha vaid eesmärk on ta silma alt ära saada. Vahet pole kas lüüakse maha või sureb varjuka nurgas stressi kätte! Pohhui!

Väidetakse, et vett pole ees ja antakse ainult kartulikoori. Räme vale ja mina pole oma visiitide ajal kordagi taolist asja näinud vaid krõbuskid olid alati ees. Pakkusin naabrimehele juurdegi, aga ta ütles, et saavad ise hakkama. Tõsi, kausid olid räpased, aga solki seal sees nüüd küll ei olnud! Kuut on ka niru.

Naabrimees tõdes, et talvel on küll väga kurb teda läbi akna vaadata - õues külm ja loomal pole kellegagi väga suhelda. Ega ta saanud suhtlemist ka omaniku ajal. Ketikoerte saatus, mis seaduslikult lubatud! Tuletan meelde, et kahes punktis "AITAB!- kampaanias", mis Riigikokku jõudis, nõuame koerte ketis pidamise ja taolise üksi elama sundimise keelustamist. Kui palju inimesi oma allkirja selle toetuseks andis? 7000 1,3 miljonist! Kuradi variserid ja nüüd hädaldate! Kui palju gayd said? Üle 30 tuhande! Säh teile võrdlust, tegelikku olukorda ja numbrit kui paljudele loomade kannatused tegelikult korda lähevad!

Vanake on vitaalne, toidetud ja kett paljude kaaskannatajate omadega võrreldes pikemast pikem. Ainuke tervisehäda on päraku juures olev moodustis (kasvaja), mis isegi kakamise ajal haiget ei tee. Vähemalt valuaistinguid ma ei märganud. Pakkusin gängi poolt veterinaarset abi ja lubasime tasuda arved. Väike-Maarja ja Jüripoja kliinik on ta nõus kohe ette võtma kui vajadus peaks tekkima. Veel pole asi nii hull.

Eile käis seal Irmeli. Käis ka PTA ning suuremaks puuduseks oli naelu täis lauahunnik, mis tõenäoliselt varsti ära koristatakse. Vaevalt see kaebajaid lohutab, sest eesmärk on ju "sitast" lahti saada. Loomulikult ikka koera huvides!

Ma olen nõus eutanaasiaga kui aeg on käes. Praegu ei ole.

• Ma olen nõus, et ta kolib inimese juurde kui taoline leidub. Praegu pole leidunud.
• Ma olen vastu tema jõlgutamisele! Ma olen vastu tema varjupaika saatmisele! 
• Ma olen vastu, et ühel koeral ei lubata vanast peast elada ja ta tuleb ilmtingimata maha lüüa, sest kellegil, kes peale emotsionaalse nutulaulu midagi ei tee, tundub see õige olevat.

Oma silm on kuningas! Sestap käin homme uuesti läbi ja kui tervislik seisund nõuab, siis teen vajalikud kurvad otsused. Loomulikult mitte omapäi vaid koostöös hooldajatega. Mul ei ole põhjust aga eilsete inimeste pädevuses ja jutus kahelda.

Loomapäästegrupi poolest võib ta edasi elada kui muidugi hüsteerikud, veebiloomakaitsjad ja mõned ühingud lubavad. Ja kui ei luba, siis oodake mu poolt samaväärset avalikku verbaalset vastust ning ei aita teid ei politsei, NATO sõjavägi, Jumal ega Robert Sarv!

Käed eemale eakatest koertest ja las elavad meeldigu see teile või mitte! Klõpsisin mõned fotod ja videojupi kui üleeelmine kord tema juures käisin. Eile nähtud olukord olevat laias laastus sama.

"On see siis tõesti sellises seisus nälginud ja haige koer, kes tuleb ilmtingimata eutaneerida, sest elu on nii-nii piinarikas?!"