Ikka juhtub ja pean end ikka kätte võtma - selline elustiil ei kõlba isegi koera hänna alla mette kui elus ja terve mees isegi enam "lollidemaale" ei viitsi minna.
Nädalavahetusel võiks aga rääkida millestki ilusast. Näiteks armastusest. Ei-ei-ei, mitte mehe ja naise vaheliselt armastusest - see on tänapäeval nagu hädine liivaloss, mis väikese tuuleiili või vihmahooga maatasa vajub.
Meeste armastus on ikka konkreetne ja püsiv! Nii räägitakse, aga paraku tean ma meestevahelisest armastusest sama vähe nagu kana matemaatikast. Sestap räägin hoopis mehe ja koera vahelisest armastusest. Vat see raip on meestest ja kaljust ka tugevam. Lausa pakseim teras, millest ükski mürsk läbi ei läe.
Mul ja Rutsil ja Nõpsikul on on just säherdune igikestev aegade lõpuni kestev tunne, mille kõrval Romeo ja Julia olid tühipaljad noored kiimlejad. Koerad on peremehele lojaalsed. Õiged peremehed vastavad koerale samaga.
Või loomaarsti juures käimine. Heiki ei usalda ühtki arsti ja proovib kõik ise enne järele kui valges kitlis näitsiku oma loomade kallale laseb. Viimasel vaktsiinil oli küll tühine kõrvalmõju - hakkasin haukuma ja üritasin mune lakkuda. Ei ulatanud hästi, aga asjatundlikud loomaarstid pakkusid välja lahenduse alumiste ribide eemaldamise näol. Geniaalne ja opp on juba juuni alguses. Haigekassa taob kinni. Selle oleks pidanud vist mainimata jätta?
Või võtame sellise tundliku teema nagu soengud või maniküür. Nõps ei lase endaga miskit teha. Mäletate küll kui mulle näkku kargas ja pool nina ära sõi. Seetõttu oleme viimane kuu käinud väljas neljakäpukil ja teki all. Miks? Eks ikka sellepärast, et mõni aktiivne loomakaitsja teda ära ei võtaks - karv ju puhta pulstis, küüned lõikamata ja isegi pime näeb, et vaene loom on hooldamata.
Eile sai aga ka see mure murtud. Nõps sai loomasõbralikult uimaseks löödud ning siis sai rahus trimmeri ja võsalõikuri tööle panna. Et kõik ikka koerale ohutu oleks, lasin loomulikult enne enda peal katsetada. Palju on räägitud elukestvast õppest ning pandeemiaga kohanemisest.
Sõle loomakliiniku inimesed on selle ülesandega hästi toime tulnud. Kui loomi pole ravida, siis loomaarst Ketlin lõikab juukseid ja teeb maniküüri. Kliiniku teine loomaarst Merili aga keedab müügiks suppi ja küpsetab pirukaid. Tublid naised, kes ei hädalda niisama vaid probleemile lahenduse kurja saatuse kiuste leiavad.
Nõps tunneb end nagu alasti ja häbeneb täiega. Heiki on Nõpsiga solidaarne ja käib samuti kuu-paar nüüd ihualasti ringi. Ärge siis näpuga näidake ja itsitage. Kas te olete näinud ühtainumast naist, kes oleks oma koeraga sama solidaarne? Vaevalt küll! Paljud neist lippavad samuti pea alasti ringi, aga mitte sel põhjusel. Absoluutselt mitte oma kalli koera pärast. Uskuge mind inim- ja loomahingede tohtrit!
Ilusat laupäeva ja mingu meil kõigil järgmisel nädalal juba palju-palju paremini!
Nädalavahetusel võiks aga rääkida millestki ilusast. Näiteks armastusest. Ei-ei-ei, mitte mehe ja naise vaheliselt armastusest - see on tänapäeval nagu hädine liivaloss, mis väikese tuuleiili või vihmahooga maatasa vajub.
Räägiks sedapuhku hoopis meestevahelisest armastusest, mis on tugev nagu kalju ja siis veel naiskad imestavad, et miks mehad omavahel ühte heidavad? Sellepärast heidavatki, et te peale ei saa enam kindel olla! Nii kui armumistuhin möödas, on kohe kiun tavevani ja joosete emmele kituma kuidas taas kõige nõmedama inimlooma otsa komistasite.
Meeste armastus on ikka konkreetne ja püsiv! Nii räägitakse, aga paraku tean ma meestevahelisest armastusest sama vähe nagu kana matemaatikast. Sestap räägin hoopis mehe ja koera vahelisest armastusest. Vat see raip on meestest ja kaljust ka tugevam. Lausa pakseim teras, millest ükski mürsk läbi ei läe.
Mul ja Rutsil ja Nõpsikul on on just säherdune igikestev aegade lõpuni kestev tunne, mille kõrval Romeo ja Julia olid tühipaljad noored kiimlejad. Koerad on peremehele lojaalsed. Õiged peremehed vastavad koerale samaga.
Heiki on oma koertele lojaalne ja ei pane neid piinlikusse olukorda. Näiteks Stromkal kui jalutame, siis ma alati koos nendega kükitan maha, saades inspiratsiooni ja julgust kunagisest kampaaniast "Pissi vanni, situ tänavale!" Mitte kui keegi ei näita mu koertele näpuga ega halvusta, rääkimata sellest, et keegi julgeks iitsatada, et korista oma pasahunnik ära. Olete te näinud mõnda nii ohvrimeelset naist, kes oma koera huvides samamoodi käituks? Loomulikult mitte!
Või loomaarsti juures käimine. Heiki ei usalda ühtki arsti ja proovib kõik ise enne järele kui valges kitlis näitsiku oma loomade kallale laseb. Viimasel vaktsiinil oli küll tühine kõrvalmõju - hakkasin haukuma ja üritasin mune lakkuda. Ei ulatanud hästi, aga asjatundlikud loomaarstid pakkusid välja lahenduse alumiste ribide eemaldamise näol. Geniaalne ja opp on juba juuni alguses. Haigekassa taob kinni. Selle oleks pidanud vist mainimata jätta?
Või võtame sellise tundliku teema nagu soengud või maniküür. Nõps ei lase endaga miskit teha. Mäletate küll kui mulle näkku kargas ja pool nina ära sõi. Seetõttu oleme viimane kuu käinud väljas neljakäpukil ja teki all. Miks? Eks ikka sellepärast, et mõni aktiivne loomakaitsja teda ära ei võtaks - karv ju puhta pulstis, küüned lõikamata ja isegi pime näeb, et vaene loom on hooldamata.
Eile sai aga ka see mure murtud. Nõps sai loomasõbralikult uimaseks löödud ning siis sai rahus trimmeri ja võsalõikuri tööle panna. Et kõik ikka koerale ohutu oleks, lasin loomulikult enne enda peal katsetada. Palju on räägitud elukestvast õppest ning pandeemiaga kohanemisest.
Nüüd oleme Nõpsikuga kiilakad, imeilusad ja suveks valmis. Kus on kiilakad naised, tahan ma teada? Põle olemaski! Meie igatahes käime Nõpsiga nüüd sirge seljaga loomakaitsjaid kartmata ringi nagu õiged tüübid kunagi. Ruts, va napakas tõmbas alul pingesse kui õues nägi, aga siis kui tuttavat häält kuulis, lippas rõõmuga juurde. Nõps sai ka valju urina osaliseks, aga vanamutt pani siva juhmi nooruki paika.
Nõps tunneb end nagu alasti ja häbeneb täiega. Heiki on Nõpsiga solidaarne ja käib samuti kuu-paar nüüd ihualasti ringi. Ärge siis näpuga näidake ja itsitage. Kas te olete näinud ühtainumast naist, kes oleks oma koeraga sama solidaarne? Vaevalt küll! Paljud neist lippavad samuti pea alasti ringi, aga mitte sel põhjusel. Absoluutselt mitte oma kalli koera pärast. Uskuge mind inim- ja loomahingede tohtrit!
Ilusat laupäeva ja mingu meil kõigil järgmisel nädalal juba palju-palju paremini!