"Aitäh Hurtta ehk Järeljõulud 2"

Surmamõistetu nr.1

Varsemalt on olnud nii, et suviti pidi mind roikaga arvutisse ajama, talvel seevastu istusin kodus ja vorpisin "üllitisi" üsna lahkel meelel. Tänavu ei saa ma isegi aga külmal ajal arvutiga läbi. No ei taha!

Üks põhjus on veel ja nimelt see, et teised gängi liikmed peavad ka kirjutama hakkama. Eks nad kribavad ka, aga täna jõuavad nende jutud märksa väiksema lugejaskonnani, mis omakorda mõjutab otseselt annetuste laekumist. Küll see muutub ja laias laastus on nad väga tublid. 

-20 kraadi, joodiku koerad hommikust õhtuni poe juures

Natuke ikka rabelen, aga endiselt minust erilist reageerijat pole kuid püüan loomadele teiste tegevustega tulu tuua. Näiteks 26. veebruaril hakkab ministeeriumis suuremat sorti ajurünnak 33 loomadega seotud seadusemuudatuse teemal pihta ja seal võitleme koos kaksikõdede Pille ja Pireti Teesiga ikka viimse võimaluseni, et elukad suurema eluõiguse ja paremad elamistingimused saaksid.


Üks põhjus miks kirjatükid veel pidurduvad varjub koleda sõna "laibaloendus" taha ja see võtab samuti teinekord igasugu tegutsemistahte ära.

Kõik oli hästi kui tervis ootamatult halvenes. Head teed sõbrake, me vähemalt üritasime!

Kui omanik ei viitsi, siis matame ise

Haapsalus viiendalt korruselt alla visatud kiisu, Tartumaa teepervelt leitud eakas koer, Valgamaal saha ette jäänud kutsa, rebaseid, metskitsi ja kasse veel sinna otsa, lindudest rääkimata. Igaüks neist vääriks omaette lugu, aga ei taha ma teie tuju rikkuda. Enda oma ka mitte. 

Asja ajab parlonksi see, et ülekaalukalt suurem osa meie patsientidest jäi siiski ellu ja on täie tervise juures. Enamuse meie kundedest ei moodusta praegu aga nn traumaloomad vaid hoopis need, kes põhjusel või teisel üle on jäänud. Pakasetaat koos külmakahjudega annab samuti oma osa juurde.

Nooruke, vaid paari aastast kutsat taheti magama panna seetõttu, et pissib tuppa. Sellel ei saanud me teps mitte sündida lasta. Sama lugu Saaremaa koeraga, kes täpselt samal põhjusel eluaeg ketis pidi passima ja nüüd vanuigi surmasüsti ootas, sest naabritel viskas lõpuks ometi taoline koerapidamisviis üle. Tema poseeribki esimesel fotol.

Surmamõistetu nr.2 koos oma päästja Helinaga

Helina Rassel halastas mõlemile ja hoolitseb nende eest oma kodus. Ta sõnul polevat asi üldse nii hull kui endised omanikud kirjeldasid. Pissivad küll, aga aina vähem ning Helina ei saa aru, mida tonti need omanikud suust välja ajasid? Muhu-Riina juures ka kaks kutsat. Erko Elmikul sama seis ja sellega mõistagi nimekiri otsa ei saa. Koerad nagu koerad ikka, aga vajavad hoolt, armastust ja õpetamist. Miks küll ometi mõned inimesed endale loomad võtavad? See pole ju ometigi kohustuslik! Aru ma ei saa?

Üks õnnetu Viimsi kandi koer ootab veel meie abi. Vaeseke on kuudis ja kett ei lase liikuma. Tagajalad on külmast kanged ja nii ta seal nutab pea ühel kohal passides vaatamata käredale pakasele. Et ta oma kiunumisega naabreid hulluks ei ajaks, pani peremees talle takkaotsa veel suukorvi ka pähe! Vat see on juba tase! Härra ise viga ei näe ja paneb tagaosa halvatuse eelmisel aastal juhtunud liiklusõnnetuse süüks.

Kuidas seda koera aidata? Viia arstile või lasta samas salaja maha, et ei piinleks. Või ära varastada, sest seaduslikult abi ei saa? Kõige õigem oleks pererahvas magama panna, aga see käib meile praegu väga üle jõu ......

Aga küll me midagi välja mõtleme ja kohe-kohe "nähtamatuks" muutuvaid koeri on silmapiiril veel kaks. Oleks vaid kohta kuhu panna. Vat sellise jamaga me tegeleme ja tänud kõikidele toetajatele, kes selle võimalikuks oma annetustega teevad.

Soomlaste bränd Hurtta, kes kutsadele kvaliteetriideid toodab, pani ka oma õla alla. Kõik algas pihta sellest kirjast:

Dear all,

I am writing on behalf of a Finnish brand Hurtta. Hurtta has over 20 years of experience in the development of functional clothing for dogs.

We informed on our Facebook site, that we wanted to a Christmas donation on some Hurtta products. We wanted to donate the products to some charity organizations, and asked our followers to suggest the ones we should make a donation to. Attached you can see a link to the post where we held the competition.

We received suggestions and Loomapäästegrupp MTÜ was one of the rewarded ones! Therefore we want to send you some of our products, as a thanks and in order to help you with the awesome work you are doing with animals!

Can you please send us your contact information (address, telephone number, name of the contact person etc.), so that our Product Team can send the goods to you? We hope that you will find these products helpful and that they will bring happiness and joy to your days!

Best Regards,
Hurtta Team/ Annukka Yletyinen

Ruudi ja Nõps kontrollisid kauba üle ja tunnistasid ülimalt kvaliteetseks. Esimesed hoolealused on kehakatted juba ka kätte saanud, sest ilm on ju täpselt selline nagu talvel olema peab. Tegelikult on see postitus oma paar-kolm nädalat hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi. Eks ole?

Rokime aga edasi ja tänud kõikidele, kelle südames ka teistele liikide jaoks ruumi jagub. Aasta algus oli nõme ja pisaraterohke. Nii mõnigi vabatahtlik lõi käega ja oli lahkumas, sest see kõik tundus liiga karm ja väga "too much". Õnneks mõtlesid nad siiski ringi ja on jätkuvalt rivis. See kehtib ka meie püsitoetajate kohta, kes on jätkuvalt seljatagust kindlustamas ja julgen väita, et nende hulk lausa kasvab. Elagu elu ja küll me kamba peale kuidagi ikka hakkama saame olgu see olukord nii lootusetu kui tahes! Mina tänan! Siiralt!