Nördinud Ruudi: "Miks Nõps sai esikaanele?"

Silmad tõmbusid kissi ja kulmud kortsu. Käed läksid rusikasse ja siis ta tormas nagu muistne sõdalane. Inimesed, nende seas lapsed, naised ja vanurid lendasid kahte lehte. Veri, pisarad, hirm ja õudus levis kulutulena üle ühe Põhja-Tallinna kaubanduskeskuse.

"Kätte sain!", hüüdis naabrimutt ajakirjaga lehvitades sama õnnelikult nagu Toots, kes ristsetel suure kolina ja mürinaga sahvri ülemisest riiulilt õite magusa peediputliga põrandale kukkus.

"Ei ole õigust maailmas!", kurjustab Ruudi kui on Heidi Toome poolt kirja pandud lookese lõpuks läbi lugenud. "Jutt on ju minust, aga miks Nõpsik esikaane endale sai?"

"Kiire-kiire! Taksiplika Minni otsib isemoodi kodu ja kannatlikku pererahvast"

Elu on nagu sebra musta valgekirju oma tumedamate ja helgemate perioodidega. Või õigem oleks seda võrrelda ehk siiski lainetusega, mil kõigud üles alla ning annaks jummel, et veemass lõplikult üle pea kokku ei lööks. Selle loo noorel kangelannal on praegu tükk tegemist, et taas pinnale saada. 

Üks põhjustest miks kõik nii läks on seotud omamoodi ka koera raviga, mis väga üle jõu käis. Paljud oleks vast käega jõudnud ja koera ta enda huvides magama suigatanud. Seda imetlusväärsem see võitlus oma lemmiku eluõiguse eest on. Kahjuks tuleb selle eest aga maksta nüüd veel kõrgemat hinda. Ei hakka enda poolt midagi lisama vaid lugege ja mõelge kaasa: 

"Uus süüdistus terendab - sedapuhku juba tapmiskatse"

Facebook on paganama hea koht "suurte uudiste" ennetamiseks ja edastamiseks. Sestap teen kohe ise suu lahti ja paljastan kogu tõe - me Anne Veskiga otsustasime lahku minna ja ei ela enam koos. Oli ta ikka Anne? Oli küll Anne, aga perenime osas pole enam väga kindel. See võis ka Veskus või Vesi olla? Ärge hakake tänitama, sest ega ma iga naiska käest saa passi küsida, kes mu voodisse kultuuriväärtustega tutvuma tuleb! 

Tühja see nimi ja mis siis ikkagi juhtus? Juhtus see, et nüüd saan uue süüdistuse kaela ja mitte enam mingis labases ülespunnitatud naisepeksus vaid ikka kohe tapmiskatses. 

"Reeglid, reeglid, reeglid ..."

• 
  Reegel nr.1 - alates 2021 enam intekaid ei anna
• Reegel nr.2 - alates 2021 enam telesse ei lähe
• Reegel nr.3 - aitab küll, nüüd muutun tõesti nähtamatuks

"Vaata, et sa ei ropenda!", loeb kaamera taga toimetav vana semu Andrus Rebane sõnad peale, sest loomulikult ei suutnud ma vanale prutale "Reporteri" aegadest Irina Kablukova'le ära öelda kui ta mind saatesse kutsus. Teistele oleks raudselt korvi andnud. Kah nagu uus reegel.

"Aitäh Hurtta ehk Järeljõulud 2"

Surmamõistetu nr.1

Varsemalt on olnud nii, et suviti pidi mind roikaga arvutisse ajama, talvel seevastu istusin kodus ja vorpisin "üllitisi" üsna lahkel meelel. Tänavu ei saa ma isegi aga külmal ajal arvutiga läbi. No ei taha!

Üks põhjus on veel ja nimelt see, et teised gängi liikmed peavad ka kirjutama hakkama. Eks nad kribavad ka, aga täna jõuavad nende jutud märksa väiksema lugejaskonnani, mis omakorda mõjutab otseselt annetuste laekumist. Küll see muutub ja laias laastus on nad väga tublid. 

"Tõsi! Eesti on tõesti pedofiilide ja zoofiilide paradiis"

Foto: THE ALTAMONT ENTERPRISE

Üks teema, mis lisaks loomadele veel raskelt keema ajab on pedofiilia. Olgu ülejäänud "ohvritega" nagu on, aga need kaks sihtgruppi on ka tegelikult süütud, sest neil pole vähimatki võimalust vastu hakata.

Mäletatavasti, aasta oli vist 2010, hakkasin ka selle asja eest võitlema ja eesmärk oli säädust karmistada. Kasutasin omi meedianippe, et poliitikuid survestada. Praeguste Loomakaitse Liidu juriste Pille ja Piret Teesiga kribasime uue seaduse põhja valmis ja saatsime suurele ringile arutamiseks ja paranduste tegemiseks. Eestimaa Rohelised viisid asja Suurde saali. Kahjuks nad natuke kiirustasid ja esitasid ekslikult mustandi, aga see polnud suur patt, sest komisjonis ju vaieldakse seisukohad õigeks.

"Žorik sai salli kaela!"

Vahest satun Arsenalist mööda sõitma ja teeb südamest häämeelt, et enamasti on alati keegi Žoriku kuju juures. Noored niisama selfitamas või vanemad lastele miskit seletamas. Tullakse ka kaugemalt. Üks issi võttis põnni sülle ja too pühkis Žoriku pealt hoolega lund. Armas!

Endal oli sama kamm lapsepõlves Hirvepargi karuga, kellele talvel küll oma salli või mütsi toppisin. Mampsel oli püstihädas, sest igal õhtul oli vaja käia head ööd soovimas ja kallistamas. Vaene emme!