"Ruudi tegi Miat!"

Miat, seda vahvat muda-retriiverit mäletate vast ikka. Sulnis piiga oskas ka kõrbest pori leida ja oli selle üle äärmiselt õnnelik. Nüüd ta mängib juba mõnda aega taevastes porilompides ja kui sajab, siis ärge süüdistage kliima soojenemist ja merede liigaurustumist vaid Miakas lihtsalt lustib nii enda kui maapealsete retriiverite rõõmuks.

Ruudi võttis Miast eeskuju, kuigi Ontikal väga pori polnud, ainult puhas tiik. Ahh, mida ma pläran, sest obeste sõnnik ajas ka asja ära. See on mingi koertevärk, millest inimeseloom aru ei saa, aga just sealt need õppetunnid vist tulid. Ja vat Ruts va sindrinahk tuli ka eelmisel nädalal jummalast kuivast stepist ülepeakaela porisena tagasi. Seda, et ta täpselt samamoodi nagu Miagi igas pasahunnikus püherdab, tean ma niigi, aga vett ta kartis. Enam ei karda. Kahjuks. Väga-väga kahjuks!

Lugesin talle korraliku epistli ja selgitasin kodumaise lihatoodangu telgitaguseid. Vaata Ruudikene, lastevorsti tehakse halbadest lastest ja doktorivorsti viletsatest arstidest. Lemmikuvorsti tehakse aga halbadest lemmikloomadest nagu sina! Lähed vorstiks tõbras kui veel nii teed!

Muide, tegin Rakvere lihameistritele ettepaneku ka Lemmikdoktori vorsti turule toomiseks - sinna pannakse siis nirud loomaarstid ja ulakad lemmikloomad segamini. Lubasid kaaluda. Mõte olevat hea, aga kartsid, et toorainet jääb väheks.

"Ei jää kulla sõbrad, VTA on loomaarste täis, kes päriselus selle tööga hakkama ei saanud ja kliinikutest ning volitatud veterinaaridest saab paar vagunitäit veel juurde!"

"Ohh kui vahva!", rõõmustab naabrimutt, kes mo koertega jalutamas käib. Ma ise väga ei saa momendil veel. "Ruudi jookseb meres ja Nõpsik ka! Me jalutame igal hommikul pikalt mööda liivaranda! Neile nii meeldib"

Mnjah, nüüd ma siis tean miks unes pidevalt Pirita randa näen ja ärgates suu-silmad liiva täis on. Magan ju liivahunnikus!"

"Vorstiks lähed naabrimutt sina ka!"

Mis aga sellesele vorstiks nimeks panna? Küll ma välja mõtlen!