"Sugutung ja näljahäda on jõud, mis seda maailma liikumises hoiavad!", on üks ütelus, mis pärist tõele ei vasta. See kerake keerleks ka ilma elusolenditeta, aga liikumapanevaks jõuks on need kaks eelmainitud asjaolu küll.
Täna hommikul poole seitsme paiku jäi Lagedi mõisa talli juures jänni üks kobras, kes sõiduteele kakerdas ja tänu pikale-pikale võrkaiale sinna lõksu jäi. Loom oli püsti hädas - tahaks vehkat teha, aga aed ei lase. See ongi nende aedade halb külg.
On paganama hea, et need olemas on ja loomad teelt eemale hoiavad. Need õnnetud, kes aga kuidagi mööda või üle saavad, sõltuvad pärast seda ainult autojuhtide mõistlikkusest. Tuleb meelde lugu eelmisest aastast kui üks metskits Pärnu maanteel lõksu jäi. Seisis teine tunde nagu soolasammas ja surus end hirmunult vastu aeda kuniks päästjad ta takistusest lihtsalt üle tõstsid. Ilus!
Selle kopra õnneks sattus samal ajal tööle tõttama ka Marge Tima. Naine pidas autod ja ühe liinibussigi kinni ning karjatas kobrast kuni ühe truubini, mille kaudu elukas jõeni peaks turvaliselt jõudma.
Marge sõnul olid autojuhid vaatamata kiirustamisele väga mõistlikud ja jälgisid seda komejanti muiates pealt. Keegi ei signaalitanud ega vibutanud keskmist sõrme.
Aitüma Marge ja olge mõistlikud - kevad paneb nii meil kui teistelgi vere keema ja on ilmatuma vahva kui me kõik sellest terve nahaga välja tuleme!