Oksendama ajavad aga järgmised fotod küll. Olen hoiatanud ja nõrganärvilised võiksid antud loo lugemata jätta. Kuskohas taoline asi juhtus?
Mäletatavasti toimus eelmisel aastal suuremat sorti kasside päästeoperatsioon ühes Saue eramus, mida provva Katrin Gaver üüris.
Meie prioriteet oli kinni püüda ja ravile toimetada kõik kiisud, kes majas sees või selle ümber olid. Me pole keskkonnaamet, kes relvastatud läbiotsimisi korraldab ja voodi alt ning kappidest karupoegasid otsib. Meie keskendume haigete loomade ravile ja sestap ei pööranud elamises valitsevale korralagedusele erilist tähelepanu.
"Appi! Kas kotis on tükeldatud kassid?"
Loomulikult proua Gaver kassidelt nahka maha ei nülginud ja neid ei tükeldanud. Kotis oli hoopis haisev lihamass, mis hiirekuningatele söögiks mõeldud.
Arusaadavalt ajas vaatepilt ja lehk kõigi asjaosaliste südamed pahaks. Majaomanik mattis loomad maha, aga hakkas kahtlema ja andis õõvastavast leiust ka meile teada. Vabatahtlik loomapäästja Tanel Veskimäe koos "Pesaleidja" kandva jõu Kelli Samberkiga läksid asja uurima.
"Kolm suurt kassi ja kolm poega, kellest üks ilmselt ka väärarenguga", raporteeris Kelli. "Kaks kotti kokku kaaluvad kuskil kümme kilo. Tegemist mädanevate tapamajajääkidega, mis söögiks mõeldud, mitte surnud loomadega."
Selge see, et ka loomad surevad ja kuni matmise või tuhastamiseni hoitakse neid külmas. Korjuste leidmine ei tähenda aga ilmtingimata nende tapmist või piinamist.
"Tehke ruttu politseisse avaldus!", hüüatab kirglik kassisõber.
"Ei sel ole vähimatki mõtet ja ilmselt rohkem oleks kasu oleks naabrinaisele või kirikuõpetajale kurtmisest!"
Miks proua Gaver surnud kasse sooja ilmaga vooluvõrku ühendamata külmkapis pikka aega hoidis, on omaette küsimus? Ilmselt ta vastab, et kohe-kohe oli plaanis matta, aga me segasime vahele ja nii see tegemata jäigi. Olgu siis nii, aga kes neid keelas pärast meie visiiti väärikalt maha matta?
Facebooki rahvas saab rohkem fotosid Sauel valitsevast olukorrast näha kui selle lingi lahti klikkavad.
