Kõik muu oli aga nagu ikka - inimesed ringis uudistamas, lapsed mobladega lausa pea juures pildistamas ja nii mõnedki koerad, mitte küll suured, rihmadeta rannal ringi silkamas.
Väikesed koerad on ka ohtlikud. Võtame või minu Nõpsiku. Väike armas nuustik, kellest halba ei oota, aga raip närib kasvõi lõvil kõri läbi! Selle hülgepoja esimesed elukogemused on kurvad, sest veriseid puremisjälgi leidus üle kogu ta keha.
"Antud juhul pole kahtlustki, et rünnaku taga on koer! Teda ei tohi kindlasti kohe praegu mere äärde tagasi viia. Mõtle mingi hoiukas välja!", pani Sõle kliiniku loomaarst Ketlin Sõstra mulle südamele.
Olge palun inimesed! Hoidke oma koerad eriti just rannikul praegusel ajal rihma otsas. Te ei taha ju, et teie imikut koer ründaks ja näost hammustaks? Miks siis hülgepoegadega teistmoodi on? Hirm ja valu on samad. Abitus ka.
Olge palun inimesed ja rääkige oma lastele, et metsloomade juurde pole mõtet näppupidi ronida! Napsavad otsast ära või saab te võsuke sellise bakteri vereringesse, mida võitegi vähemalt hüljeste puhul ravima jäädagi. Siis jälle kisa taevani, et lapsed on ohus ja tapame hülgetited ära!
Ma väga palun - olge inimesed! Elage ise ja laske teistel ka elada! Ärge piirake ja turkige neid metsloomi nagu ajuvigased, kes jutust aru ei saa! Karantiiniajal on liikumist vähem ja loomadega juhtunud õnnetused on pea olematud. Jummel tänatud.
Ometigi taoliste nn lihtsamate juhtumite peale kulub pea iga päev sent ära ja meite rahakott on juba üsna kuiv. Annetusi peale ei tule. Sestap, kel vähekenegi võimalik katkuajal head teha, andke see euro või paar loomade-lindude raviks - neil pole kelleltki teiselt abi loota peale teie! Mina tänan!
Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:
900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)
Nädalakese tagasi Stromkal seigelnud hülgepojast saad lugeda SIIT