02 detsember 2019

"Nüüd hoidke küll Franzule kõiki pöidlaid-varbaid ja aidake arve tasuda!"

Loomade Kiirabi Kliiniku haiglaruumidest kostub üle maja kaeblikku koera kiunu. Inimesed eesruumis on nõutud ja kuulavad häiritult.

"Miks ometi keegi midagi ei tee!? Miks see koerake nutab nii haledalt?"

Rahu sõbrad ja kõik on tehtud kuid Franz-poiss, eelmisel nädalal Nõmmel auto alla jäänud kutsa on vast maailma kõige hellikum koer üldse.

Koer suur kui elevant, aga nutab nagu väike tita. Pererahvas läheb tööle - Franz nutab. Pererahvas läheb korraks poodi - Franz nutab üle Nõmme nagu tahaks keegi teda elusast peast nülgida.
Loomulikult on vaid oma kodus ja omas voodis magama harjunud koer võõras kohas stressis. Vaatamata valuvaigistitele tunneb ta siiski ka põrguvalu. Arstid vähemalt nii neid vigastusi kirjeldavad.


Algselt arvasime, et see koer on õnnesärgis sündinud ja pääses lihtsalt. Susi mind söögu ja alati kui julgen noka lahti teha, et head uudist kuulutada, keerab kõik halvaks. Nii ka Franzuga. Avariile järgnenud päeval tehti kohe hommikul põhjalik uuring ja see oli karm - ajutrauma, esikäpp kildudeks ja ka vaagen puru. Kõige hullem on see, et ka närvid said kahjustada ja täitsa omal jalal ta liikuda veel ei suuda.

Mis siis juhtus? Franz on kõva põgeneja ja sestap peab temaga enamasti ka koduaias rihma otsas käima või kindlasti juures olema. Sel korral aga hüppas ta ukse lahti, tormas hoovi ja kohe üle aia. Pererahvas kohe otsima, aga kadunud ta oli kuniks koerake juba vigastatuna leiti. Lühidalt niimoodi ja taolisi asju ikka juhtub.

Mul endal ka. Päästetud Nõpsik on näiteks vaatamata välisele väiksusele ja armsusele räme riiukukk, kes tõmbas end nädal tagasi lahti. Ja kohe suurele koerale kõri kallale. See haaras ta peadpidi suhu ja kiljumist oli kuulda üle kogu Stromka. Arvasin, et nüüd on korras ka. Peremees kangutas oma koera lõugu laiali, mina toppisin oma kätt sinna vahele ja toetasin Nõpsi pepust, et tal pead otsast ära ei raputataks. Hull lugu, milleks polnud valmis, aga lõppes õnneks hästi. Olgu mainitud, et Nõpsi see vahejuhtum ei muutnud, aga vähemalt oskan nüüd arvestada.

Kuna Franz vajas kiiret lõikust, siis tuli Billy loomakliiniku arst Kristo Klaassen laupäeval tema pärast ekstra välja. Paraku polnud palju puudu kui peaksin praegu Franzust minevikuvormis kirjutama - koera hingamine tänu kopsutursele lakkas ja siis pidid arstid mängu panema kogu koolis õpitu ja hilisemad kogemused, et koer meie sekka tagasi tuua. See õnnestus! Jummel tänatud!

Franzu seisund on stabiliseerunud ja kõik täna hommikul tehtud analüüsid näitasid, et ta võib taas operatsioonile minna. Ka kops on taastnud ja näeb välja selline nagu üks kops välja nägema peab. Riskid on siiski väga suured ja kõik võib korduda kuid edasi lükata enam tõesti ei saa. Sestap mõelge ja soovige Franzule vastupidamist ning Kristole kindlat kätt. Seda on tõesti praegu väga-väga vaja! Siiralt!

Perekond on tasunud kõik senised arved, aga nüüd läheb neil raskeks, mis on ka arusaadav. Loomapäästegrupp andis garantii, et kõik saab tasutud ja operatsiooniga võib algust teha. Sestap kutsungi kõiki häid inimesi enne "Suuri Jõule" üles ka Franzule kaasa tundma ning proovime üheskoos veel ühe imede ime ära teha!

Mina tänan! Häda on suur ja sestap jagajatele samuti kniks ja kraaps!

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318

Franzu ravi saad toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)