Sa pole üksi. Meie naabruses elab ka üks koer, kes hommikul mingist viiekordsest välja jalutama lastakse ja nii ta siin õhtuni ringi tuiab. Inimesed otsivad Facebookis abi ja täägivad Valnerit, et too ta endale võtaks.
Sorry, aga ei võta! Juba võtsin kaks peni ja rohkem ei mahu. Olen süüdi. Võibolla isegi loomavihkaja.
Ühel päeval su õnn aga pöördub ja siis sa lebad siinsamas akna all soolikad persest või silm koljust välja turritamas verelombis. Kui sul veab, saad kohe surma. Kui ei, siis ilmselt pean just mina su kliinikusse viima ja taas raviraha kerjama hakkama. Mõni annetab. Teine sõimab, et närvidele käivad need lunimised. Kolmas arvab, et sinusuguseid ei tohiks üldse maamunal olla.
Kui sa ellu jääd, siis peremees tänab mind taevani või siis mitte. Ka nii on juhtunud. Kui ma ta vi**u saadan ja näo täis sõiman, siis ütleb ta, et Valner on ebaviisaks mölakas ja vajab hullumajas erakorralist viharavi. Valner on vägivaldne. Kohe väga.
Mul ei ole absoluutselt selle vastu midagi kui sa kastreerituna-steriliseerituna äärelinnas või maatalus vabana ringi kõnnid ning taevani ulatuvat kasside arvukust ei tõsta. Linnas tiheda liikluse keskel ei sobi see mulle aga teps mitte!
Sa oled sündinud kiskjana ja pistad nii mõnegi linnu või hiire nahka, aga targutajad vaadaku enne sõimama hakkamist peeglisse ning mõõtku enda ökoloogiline jalajalg ära. Muide, sa ei tea, aga arenenud riikide kodukassi seesamune ökojälg on suurem mõne arengumaa keskmise küla omast. Kui sa vaid teaksid kui palju lehmi, sigu, lambaid, jäneseid, linde ja muid elukaid su toas pidamise nimel tapetakse. Sina pole selles loomulikult süüdi.
Lõpetuseks soovin siiralt, et sa auto alla ei jääks. Vähemalt minu akna all mitte või siis tulgu sulle keegi teine järele. Ma ei viitsi kummarda. Ma ei taha kalli inimese juurest poole sõna pealt ära tormata, et sulle appi tõtata. Ma ei taha oma käsi veriseks teha kui sinu sisikonda koos üritan hoida. Ma ei suuda kuulda su kurba mjäugumist ega taha näha su meeleheitel pilku. Ma ei taha sinu valu enda sisse. See lõhub iga kord mu südame miljoniks tükiks. Ole sõbraks ja ära auto alla jää! Ma väga palun!"
Kui sa ellu jääd, siis peremees tänab mind taevani või siis mitte. Ka nii on juhtunud. Kui ma ta vi**u saadan ja näo täis sõiman, siis ütleb ta, et Valner on ebaviisaks mölakas ja vajab hullumajas erakorralist viharavi. Valner on vägivaldne. Kohe väga.
Mul ei ole absoluutselt selle vastu midagi kui sa kastreerituna-steriliseerituna äärelinnas või maatalus vabana ringi kõnnid ning taevani ulatuvat kasside arvukust ei tõsta. Linnas tiheda liikluse keskel ei sobi see mulle aga teps mitte!
Sa oled sündinud kiskjana ja pistad nii mõnegi linnu või hiire nahka, aga targutajad vaadaku enne sõimama hakkamist peeglisse ning mõõtku enda ökoloogiline jalajalg ära. Muide, sa ei tea, aga arenenud riikide kodukassi seesamune ökojälg on suurem mõne arengumaa keskmise küla omast. Kui sa vaid teaksid kui palju lehmi, sigu, lambaid, jäneseid, linde ja muid elukaid su toas pidamise nimel tapetakse. Sina pole selles loomulikult süüdi.
Lõpetuseks soovin siiralt, et sa auto alla ei jääks. Vähemalt minu akna all mitte või siis tulgu sulle keegi teine järele. Ma ei viitsi kummarda. Ma ei taha kalli inimese juurest poole sõna pealt ära tormata, et sulle appi tõtata. Ma ei taha oma käsi veriseks teha kui sinu sisikonda koos üritan hoida. Ma ei suuda kuulda su kurba mjäugumist ega taha näha su meeleheitel pilku. Ma ei taha sinu valu enda sisse. See lõhub iga kord mu südame miljoniks tükiks. Ole sõbraks ja ära auto alla jää! Ma väga palun!"
