"Tulge ruttu! Kass lamas oimetult tänaval ja tõstsin ta eest ära. Ta on minu süles praegu. Kiisul peas on haavad", rääkis murelik naishääl telefonis.
Vajutasin ennast Kohila poole minema ja hoiatasin ka Loomade Kiirabi Kliiniku rahvast, et tulen kohe ühe vigastatud kassiga, kes on ilmselt auto alla jäänud.
"Oleme valmis ja tulge aga. Meil on õnneks täna suhteliselt rahulik ja kohe võtame ta ette."
Sõidu ajal hellas daam neli-viis korda veel ja asi tundus väga sant olevat. Kohale jõudes nägin juba kaugelt heasüdamlikku naist tee ääres istumas. Vigastusi õnneks polnud.
"Need pole vigastused ja trauma tagajärg. Tal on kõrvad haiged ja ise kraabib naha katki. Sellepärast nüüd küll kiirabi poleks vaja olnud kutsuda.", pahandasin õige natuke.
"Oleme valmis ja tulge aga. Meil on õnneks täna suhteliselt rahulik ja kohe võtame ta ette."
Sõidu ajal hellas daam neli-viis korda veel ja asi tundus väga sant olevat. Kohale jõudes nägin juba kaugelt heasüdamlikku naist tee ääres istumas. Vigastusi õnneks polnud.
"Need pole vigastused ja trauma tagajärg. Tal on kõrvad haiged ja ise kraabib naha katki. Sellepärast nüüd küll kiirabi poleks vaja olnud kutsuda.", pahandasin õige natuke.
Ka naabrid tulid meite juurde ning siis selgus, et imeilus sinisilmne kiisu on Männiku uulitsa kaheksateistkümnendast majast pärit. Kolkisin ja koputasin, aga kedagi polnud kodus.
"Käige ise läbi ja rääkige naabriga, et arstile läheks nende kõrvade pärast. Loom on vaevas, lõpuks lööb ajudesse, aga sellepärast ma nüüd teda Tallinnasse küll ei vii. Ähvardage, et see idioot Valner tuleb ja siis läheb jamaks!", palusin naabreid.
"Ütleme edasi!", lubasid nad varmalt. "Aga see kass käibki vabalt ringi ja ta magab pidevalt siin kurve peal. Talle kohe meeldib siin asfaldil lösutada ja on suur ime, et teda pole veel laiaks sõidetud!"
"Käige ise läbi ja rääkige naabriga, et arstile läheks nende kõrvade pärast. Loom on vaevas, lõpuks lööb ajudesse, aga sellepärast ma nüüd teda Tallinnasse küll ei vii. Ähvardage, et see idioot Valner tuleb ja siis läheb jamaks!", palusin naabreid.
"Ütleme edasi!", lubasid nad varmalt. "Aga see kass käibki vabalt ringi ja ta magab pidevalt siin kurve peal. Talle kohe meeldib siin asfaldil lösutada ja on suur ime, et teda pole veel laiaks sõidetud!"
Tõstsin hiirekuninga aiaposti otsa, lootuses, et äkitselt jagab nüüd koju minna. Tühjagi! Nagu meie jutust aru saades, tõusis rubiinsiniste silmadega iludus püsti, ringutas, hüppas postilt maha ja keeraas aga taas tänavale külili.
"Väga hea, sõidan temast nüüd ise üle ja siis ma võtan ta küll linna kaasa!", ütlesin hüvastijätuks. "Ärge sapsige, püüan väga mitte viga teha ja sätin kõigest üle ühe käpa."
"Ei-ei-ei! Seda pole vaja küll teha!", hüüdis heasüdamlik naine ja jooksis kiisut taas tänavalt ära koristama.
Olge siis Kohilas, Männiku tänaval ettevaatlikud. Vaevalt, et pere midagi teeb, aga naabrid võiksid vähemalt kodukootud liiklusmärgi mõlemale poole kurvi "ETTEVAATUST! MAGAV KASS!" üles panna.
