"Valner, ma ei usu sinu siirusesse! Oled naisepeksja nagu Ojasoo ja Kuusik!"
Eks tuleb jälle sajas või tuhandes kord vastata kui nii väga nõutakse:
"Olen seda korduvalt rõhutanud kuidas lugu oli, aga igaüks usub, mida tahab. Soovin sullegi samasugust naist, kes aastaid erinevaid rahusteid sööb, pea iga õhtu täis on, sind mitte ära tundes kord vägistajaks-vargaks-eksabikaasaks jne peab, lastele ja sulle kalle läheks, ennast üle päeva ära tappa koos lastega lubab ja hullaris abi järel käib.
Muide, sa võid homme minu asemel olla ja ei oma vähimatki tähtsust, mida sa tegid või ei teinud vaid kõik sõltub su naise jutust. Mehi lihtsalt ei usuta nagu keskajal ei usutud ka naisi.
Tegelikult Sa ei pea üleüldse nii halva inimesi tegemisi jälgima ja mind vähe huvitab mida sa minust usud või mitte. Mina ajan oma loomasja edasi nagu seda eelmisedki 12 aastat olen teinud ja mingi suitsiidse purjus muti, kes pea kõigi oma eelmiste meeste käest väidetavalt "kolakat" on saanud, süüdistus mind edasi elamast nüüd küll ei takista."
Naine väidab loomulikult, et ma valetan. Aga miks ta kohtusse ei lähe? Ma ootan seda pikisilmi, sest siis oleks alust haiguslugu ja ravimite loetelu välja nõuda. Eelmine kohus mu taotlust ei rahuldanud. Polevat oluline.
Miks see naine eelmisest töökohast minema sunniti? Kus ta lapsed täna on ja kuidas neil läheb? Need küsimused jäetakse parema meelega küsimata! Huvitav küll miks?