05 aprill 2019

"Mis küll on valesti?"

Taas üks kassivihkaja sai kevadest energiat ja kukub ümbruskonda püügipuure üles panema. Ei saa pahaks panna, sest inimesele lihtsalt kiisud ei meeldi.

Isegi elanud enamuse oma elust eramajas, aga mind naabrikassid küll ei häirinud. Otse vastupidi ja täitsa tore oli kui külla tulid. Ilmselge kõrvalekalle normaalsusest.

Teine puistab sealsamuses Nõmme-Laagri asumis koertele taas mürki. Ei saa pahaks panna, sest inimesele lihtsalt ei meeldi koerte haukumine.



Kuigi elasin täpselt samas kandis, siis massilist penide klähvimist küll ei täheldanud. Küllap ma ei pane taolist asja lihtsalt tähele, sest ei häiri. Minu koerad elasid enamuse ajast majas sees. Ometigi kaks neist said koduaiast mürgi kätte ja surid. Vedas, et tited palukesi suhu ei pistnud. Nad olid siis veel üsna väikesed. Ajab tigedaks. Vist ei tohiks.

Eile üks ähvardas aias rästikud maha tappa. Lapsed on ohus. Ei nad meeldi mullegi, aga soovitus paluda lastel jalgade ette vaadata, ajas härra närvi. Debiilik pidin olema. Küllap on tal õigus.


Üks laseb õhupüssist taas vareseid ja kajakaid. Häirib. Arusaadav. Mulle tuleb jällegi üks mustkuub igal hommikul akna taha ja nõuab viinerit. Annan. Täitsa tore. Volli panin nimeks.

Noorele emmele ei meeldi kitsed. Viib last kooli ja joosevad üle tee. Peaks maha tapma, segavad inimestel elamast. Mulle jällegi meeldib, et mõned veel elus on. Süüdi.

Loo esimesed kaks kangelast valmistuvad suveks ja tahavad ilma kasside ja koerteta rahus koduaias grillida. Arusaadav. Kolmandale ja neljandale veganist naabrile on aga sealt kõikjale leviv lehk absoluutselt vastuvõetamatu. Õnneks nad kohe veel naabreid killima ei hakka. Takkaotsa ei meeldi viiendale ja kuuendale naabrile esimesest ja teisest aiast kostev laste naer ja kilked. 


"Tahaks rahu! Persse küll! Milleks mulle kallis eramaja kui ma ei saa vaikust oma aianurgas nautida?!"

Õnneks ka nemad tapma ja mürki puistama ei hakka. Veel ei hakka. Ühele ei meeldi neegrid, teisele peded, kolmandale lapsed, neljandale vanainimesed. Mul pole nende vastu ka mitte vähimatki. Täitsa äge ju ja jube jama kui kõik oleksid imeilusad ja noored. Ühtedele ei meeldi aga absoluutselt noored.

"Vatitupsud, lumehelbekesed, hellitatud jõmpsikad!", kiruvad nad.

Säh sulle! Juba on noored süüdi, et ei pidanud taluma sõda, vägistamisi, nälga ja katku. Me ju ise soovisime oma järglastele turvalist tulevikku ja oleme selle nimel pingutanud. Ja minu arust on täitsa tore kui üks põlvkond sai sirguda ilma taoliste hirmudeta, aga seda vist ei tohi kõvasti kuulutada.

Midagi on kuradi valesti ja aru sain lõpuks mis või kes! Teie kõik olete ÕIGED, aga mina ise olengi VALE ja elan täitsa vales kohas!

"Kao siis minema ja ära vingu! Koli Kanadasse!", soovitavad nii mõnedki.

Koliks, aga sellega on mõned probleemid. Esiteks pole kellegi asi öelda, et ma kodumaalt lahkuma peaksin. Teiseks on see seotud üsna paljude väga praktiliste põhjustega, mis kolimise pea võimatuks teevad. Kolmandaks pole ma veendunud, et pelgalt riigi vahetus hingele balsamiks oleks, sest omad eripärad on kõikjal. Planeeti peaks vahetama. Täna veel võimatu.

Vat säherdune sisekaemus ja tõdemus siis selle nädala lõpetuseks. Katame lauad ja naudime kevadet igaüks oma egomulli sees ümbritsevat vihates.

"Alamad liigid" nagu loomad ja linnud tapame muidugist maha! Segavad ju! Arusaadav ..........