Pidu on läbi. Täpselt südaööl muutus uhke tõld bemmiloksuks. Kulda ja karda täis loss nõuka-aegseks viiekordseks elamuks. Kristallkingakesest sai tavaline käima.
Ka Tuhkatriinu on tegelikult naabrimutt Galja, kes
elab Koplis kuid mitte kurja võõrasema vaid hoopis tossikese Antsuga, kes tema eest kõik majapidamistööd ise ära teeb.
Kingad leidnud printsist ma targu vaikin. Teile on see suureks üllatuseks, aga päriselus ma tegelikult kuninglikku sugu pole ja rikas ka teps mitte. Lisaks pole ma ka sellest muinasloost, kus neiu üht kahepaikset lakkus. Lugematu arv muinajuttudest innustust saanud naisi on seda trikki proovinud, aga tulemus on ikka üks:
"Suudle palju suudled, aga konn jääb ikka konnaks!"
Kaasaegsed muinaslood on ikka nõmedad! Mida ma nüüd siis teen? Viin kingad Galjale koju või? Mutt oli vist jälle täis, et paljajalu talvel ringi tatsas. Säh mulle romantikat!
"Suudle palju suudled, aga konn jääb ikka konnaks!"
Kaasaegsed muinaslood on ikka nõmedad! Mida ma nüüd siis teen? Viin kingad Galjale koju või? Mutt oli vist jälle täis, et paljajalu talvel ringi tatsas. Säh mulle romantikat!
