Ajakirjanik päris:
"Mis oleks kõige hullem tulemus sinu jaoks?"
"Isikumandaat - siis peaks ikkagi Riigikogusse minema, sest inimestele ei tohiks näkku sülitada.
Arvestades aga nimekirjaga, kus kandideerin, minu väljaütlemiste ja persooniga, eelkõige aga nendega, keda ma esmajoones esindan ehk loomi-linde-loodust, siis muretsemiseks pole põhjust."
"Oled Riigikogus tööl olnud. Kuidas seda kogemust kirjeldad?"
"Maailma igavaim töö, õnneks olin vaid nõunik ja sattusin "lossi" suhteliselt harva. See töö nõuab ikka head närvi kui neli aastat järjepanu pead arutama näiteks teemal kas kassid üleüldse tunnevad valu, et neid kaitsma peaks.
Ma parem võtan selle verise koera tänavalt ja viin ta arstile. Loom saab valust priiks ja ka endal on tunne, et oled tegelikult midagi ära teinud. Ma olen jube vilets diplomaat ja kipun pikalt saatma kui asi jamaks läheb. Tõenäoliselt olen ma ka liiga rumal, et riigi jaoks olulisi otsuseid vastu võtta."
"Miks sa siis üldse kandideerid?"
"Sellepärast, et sõpra tuntakse hädas ja rohelised olid väheke jännis omadega. Ka loomad on väga palju jännis omadega ning rohelised on ainuke erakond Eestis, kellega sai loomade kaitsmisest rääkida ning nad võtsid paljud meie ettepanekud ka oma programmi. Nii, et üsna loogiline on see kõik."
"Palju Loomapäästegrupi inimesi on nimekirjas?"
"15 vabatahtlikku, aga oleksime suutnud ka kaks-kolm korda rohkem välja panna. Me oleme üsna põhimõttekindlad loomasõbrad, kes on valmis teiste liikide nimel päris hulle trikke tegema ja ka valimistel osalema."
