Teine põhjus peitub vanasõnas „Sõpra tuntakse hädas!“ ja Eestimaa Rohelistel nappis natuke inimesi. Ka meie ja loomad oleme hädas, sest Riigikogus selliseid loomasõpru, kes vastavad seadused ka suurele saalile esitaks, lihtsalt pole.
Loomulikult hääletavad „pirakad“ poisid ja tüdrukud need kohe välja, aga nad peavad vähemalt korraks süvenema, et millest jälle juttu tehakse. Teinekord joppab ja mõni asi läheb läbi ka. Eks see loomade kaitsmine olegi selline vaevaline protsess ja seda võiks võrrelda veepiiskadega, mis lõpuks kivisse ikkagi augu sisse uuristavad.
Kolmandaks näitame me teistele MTÜ-le eeskuju, et ka nemad ehk juba järgmistel valimistel endale sobiva maailmavaatega parteid tagant utsitaks ning loomateemad sisse tooks. Igatahes on see vingumisest ja kirumisest, et ohh kui pekkis kõik on ning poliitikud on mölakad, veidike targem tegevus.
Meist keegi ei soovi tegelikult jõuda Toompeale. Küll aga soovime Riigikogus omada head sõpra, kelle poole oma loomamurede ja ettepanekutega pöörduda. Seda soovime me kohe väga ja sestap pingutamegi selle nimel.
„Oleksite ikka pidanud hoopis Kesk- või Reformierakonnaga liituma. Nemad suudavad midagi läbi ka suruda!“
Eks rasvast kintsu on muidugi targem kraapida ja rikka laualt võib rohkem raasukesi pudeneda kui vaene sulle toitu jagades anda suudab, aga kellega sa räägid neist pagana loomadest kui suuri ning vägevaid see teema absoluutselt ei koti?!
Miks ei koti? Aga sellepärast, et valijat ei koti ning „poliitilised hullud päevad“ on see koht, kus tasuta nänniga endale võimu ostetakse. Kui kallis lits sa oled? Sai sind voodisse tasuta lasteaiakoha või trammipiletiga? Tasuta asju pole olemas ja küll uued kehtestatavad maksud selle tõsiasja teile varsti selgeks teevad.
Lolli Ivani kombel ahjul sõita ja havi käest kõike tasuta saada, on muidugi mugav. Kõik me tahame hästi elada ja seda ei saa pahaks panna. Loomad tahavad ainult elada, aga see on juba “too much“ väga paljude jaoks! Veider, aga kohe pärast valimisi tahavad need kodanikud veel tasuta asju saada ja nimelt soovivad nad, et sajad vabatahtlikud jookseksid siis tasuta loomi aitama. Vabandan juba ette, aga lubage teid lahkelt siis pikalt saata.
Loomakaitse ei saa kunagi ühegi valimise peamiseks teemaks, sest ainsa liigina sünnist surmani elamise eest rahas maksva pidav inimloom on endagagi liialt jännis. See on selge ja seda muuta pole soovinud vast ka ükskki loomakaitsja. Sama selge on aga ka see, et tsiviliseeritud ühiskonnas pööratakse teistele liikidele ja nõregmatele tähepanu. Siin on meil pikk maa minna ja selle tõestuseks on see, et mingidki lubadused loomade elu paremaks muutmiseks, tõi valimiskarusselli alles Loomapäästegrupi liitumine. Kurb ja hale!
Mida me siis lubasime? Oma kolmekümnest ettepanekust valisid rohelised järgmised välja:
1.Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning tõstame riiklike asutuste kompetentsi metsloomade abistamiseks. Peame tagama keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid ilma metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond.
2.Loome maaeluministeeriumi haldusalasse loomakaitse komisjoni, kaasates eksperte ülikoolidest ja loomakaitsega tegelevatest organisatsioonidest. Soodustame loomakaitseorganisatsioonide ja riiklike instantside vahelist suhtlust. Moodustame riiklikult koordineeritud üleriigilise metsloomade päästetöödega tegelevate organisatsioonide võrgustiku.
3.Keelustame karusloomafarmid. Oleme kindlalt vastu iganenud ning julma tööstuse arendamisele Eestis. Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda üleminekuajaga mitte kauem kui viis aastat.
4.Kehtestame üldise kasside ja koerte kiibistamise kohustuse koos registrisse kandmisega. Aitame omavalitsustel registreeritud lemmikloomad üle kanda ühtsesse Europetiga seotud riiklikku registrisse.
5.Keelustame tarastatud jahipidamise ja kehtestame jahiturismile rangemad nõuded.Tarastatud jahipidamine ei ole jahiseadusega reguleeritud, kuid peaks olema. Keelustame Eesti metsloomade vangistuses pidamise v.a. loomaaedades keskkonnahariduslikul või veterinaarsel põhjendusel. Mõistame hukka igasuguse loomade tapmise või vigastamise meelelahutuslikul või sportlikul eesmärgil. Jahipidamisel tuleb järgida häid jahipidamistavasid. Jahipidamise peamine eesmärk on metsloomade endi heaolu ja looduslike koosluste hea seisundi tagamine.
6.Kehtestame põllumajanduslike eesmärkidega peetavate loomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Lähtume kõigi põllumajanduses kasutatavate loomade heaolu tagamisel nende liigipõhistest vajadustest (sh käitumuslikud) ning kaotame barbaarsed praktikad nagu isaste tibude hukkamine ja nokkade tuimestuseta lõikamine munafarmides, sigade tuimestamata kastreerimine ning vasikate emadest enneaegselt eraldamine.
7.Suurendame järelevalvet loomade heaolu tagamiseks. Teeme kohustuslikuks tapamajadesse kaamerate paigaldamise tapaliinile, vastuvõttu ning uimastus- ja pidamisboksidesse. Suurendame Veterinaar- ja Toiduameti inspektsioonide arvu loomapidamisasutustes (sh tõukoerte kasvatusasutustes).
8.Kehtestame veterinaarkliinikutele looma väärkohtlemisest teatamise kohustuse. Karmistame karistusseadustikku, sh võimaldame korduvatel või väga julmadel juhtudel kohtul inimeselt loomapidamisõiguse ära võtta kuni elu lõpuni, mitte ainult viieks aastaks.
9.Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, tuleb seal kehtestada aastaringselt ajutine raierahu seniks, kuni see ei sea enam ohtu piirkonnas elutsevate metsloomade heaolu.
10.Soovime kehtestada piirangud ja suurema järelevalve sügisesele veelinnujahile. Kehtestame lubatud kütitavate lindu arvuks kaks lindu ühe jahimehe kohta päevas.
11.Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada linnakoosluste ja koduloomade häirimist aastavahetusel ja sellele eelneval ajal.
12.Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse, et tagada parem järelevalve loomade õiglase ja seadusele vastava kohtlemise üle.
„Minge pekki enda jutuga! Meil endalgi väga raske elu“, toriseb keskmine eestlane.
Tõsi ta on ja ei pea olema Nostradamus, et ennustada loomadele ja loodusele oma hääle andnud inimeste hulka. See on häbiväärselt tühine.
Mis seals ikka ning rokime aga edasi just nii vaevaliselt ja jätkusuutmatult nagu senini. Kaks koera, kolm kassi ja varblase suudame vast ikka ää päästa. Asi seegi! Vähemalt nende elukate jaoks ....
Loomulikult hääletavad „pirakad“ poisid ja tüdrukud need kohe välja, aga nad peavad vähemalt korraks süvenema, et millest jälle juttu tehakse. Teinekord joppab ja mõni asi läheb läbi ka. Eks see loomade kaitsmine olegi selline vaevaline protsess ja seda võiks võrrelda veepiiskadega, mis lõpuks kivisse ikkagi augu sisse uuristavad.
Kolmandaks näitame me teistele MTÜ-le eeskuju, et ka nemad ehk juba järgmistel valimistel endale sobiva maailmavaatega parteid tagant utsitaks ning loomateemad sisse tooks. Igatahes on see vingumisest ja kirumisest, et ohh kui pekkis kõik on ning poliitikud on mölakad, veidike targem tegevus.
Meist keegi ei soovi tegelikult jõuda Toompeale. Küll aga soovime Riigikogus omada head sõpra, kelle poole oma loomamurede ja ettepanekutega pöörduda. Seda soovime me kohe väga ja sestap pingutamegi selle nimel.
„Oleksite ikka pidanud hoopis Kesk- või Reformierakonnaga liituma. Nemad suudavad midagi läbi ka suruda!“
Eks rasvast kintsu on muidugi targem kraapida ja rikka laualt võib rohkem raasukesi pudeneda kui vaene sulle toitu jagades anda suudab, aga kellega sa räägid neist pagana loomadest kui suuri ning vägevaid see teema absoluutselt ei koti?!
Miks ei koti? Aga sellepärast, et valijat ei koti ning „poliitilised hullud päevad“ on see koht, kus tasuta nänniga endale võimu ostetakse. Kui kallis lits sa oled? Sai sind voodisse tasuta lasteaiakoha või trammipiletiga? Tasuta asju pole olemas ja küll uued kehtestatavad maksud selle tõsiasja teile varsti selgeks teevad.
Lolli Ivani kombel ahjul sõita ja havi käest kõike tasuta saada, on muidugi mugav. Kõik me tahame hästi elada ja seda ei saa pahaks panna. Loomad tahavad ainult elada, aga see on juba “too much“ väga paljude jaoks! Veider, aga kohe pärast valimisi tahavad need kodanikud veel tasuta asju saada ja nimelt soovivad nad, et sajad vabatahtlikud jookseksid siis tasuta loomi aitama. Vabandan juba ette, aga lubage teid lahkelt siis pikalt saata.
Loomakaitse ei saa kunagi ühegi valimise peamiseks teemaks, sest ainsa liigina sünnist surmani elamise eest rahas maksva pidav inimloom on endagagi liialt jännis. See on selge ja seda muuta pole soovinud vast ka ükskki loomakaitsja. Sama selge on aga ka see, et tsiviliseeritud ühiskonnas pööratakse teistele liikidele ja nõregmatele tähepanu. Siin on meil pikk maa minna ja selle tõestuseks on see, et mingidki lubadused loomade elu paremaks muutmiseks, tõi valimiskarusselli alles Loomapäästegrupi liitumine. Kurb ja hale!
Mida me siis lubasime? Oma kolmekümnest ettepanekust valisid rohelised järgmised välja:
1.Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning tõstame riiklike asutuste kompetentsi metsloomade abistamiseks. Peame tagama keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid ilma metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond.
2.Loome maaeluministeeriumi haldusalasse loomakaitse komisjoni, kaasates eksperte ülikoolidest ja loomakaitsega tegelevatest organisatsioonidest. Soodustame loomakaitseorganisatsioonide ja riiklike instantside vahelist suhtlust. Moodustame riiklikult koordineeritud üleriigilise metsloomade päästetöödega tegelevate organisatsioonide võrgustiku.
3.Keelustame karusloomafarmid. Oleme kindlalt vastu iganenud ning julma tööstuse arendamisele Eestis. Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda üleminekuajaga mitte kauem kui viis aastat.
4.Kehtestame üldise kasside ja koerte kiibistamise kohustuse koos registrisse kandmisega. Aitame omavalitsustel registreeritud lemmikloomad üle kanda ühtsesse Europetiga seotud riiklikku registrisse.
5.Keelustame tarastatud jahipidamise ja kehtestame jahiturismile rangemad nõuded.Tarastatud jahipidamine ei ole jahiseadusega reguleeritud, kuid peaks olema. Keelustame Eesti metsloomade vangistuses pidamise v.a. loomaaedades keskkonnahariduslikul või veterinaarsel põhjendusel. Mõistame hukka igasuguse loomade tapmise või vigastamise meelelahutuslikul või sportlikul eesmärgil. Jahipidamisel tuleb järgida häid jahipidamistavasid. Jahipidamise peamine eesmärk on metsloomade endi heaolu ja looduslike koosluste hea seisundi tagamine.
6.Kehtestame põllumajanduslike eesmärkidega peetavate loomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Lähtume kõigi põllumajanduses kasutatavate loomade heaolu tagamisel nende liigipõhistest vajadustest (sh käitumuslikud) ning kaotame barbaarsed praktikad nagu isaste tibude hukkamine ja nokkade tuimestuseta lõikamine munafarmides, sigade tuimestamata kastreerimine ning vasikate emadest enneaegselt eraldamine.
7.Suurendame järelevalvet loomade heaolu tagamiseks. Teeme kohustuslikuks tapamajadesse kaamerate paigaldamise tapaliinile, vastuvõttu ning uimastus- ja pidamisboksidesse. Suurendame Veterinaar- ja Toiduameti inspektsioonide arvu loomapidamisasutustes (sh tõukoerte kasvatusasutustes).
8.Kehtestame veterinaarkliinikutele looma väärkohtlemisest teatamise kohustuse. Karmistame karistusseadustikku, sh võimaldame korduvatel või väga julmadel juhtudel kohtul inimeselt loomapidamisõiguse ära võtta kuni elu lõpuni, mitte ainult viieks aastaks.
9.Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, tuleb seal kehtestada aastaringselt ajutine raierahu seniks, kuni see ei sea enam ohtu piirkonnas elutsevate metsloomade heaolu.
10.Soovime kehtestada piirangud ja suurema järelevalve sügisesele veelinnujahile. Kehtestame lubatud kütitavate lindu arvuks kaks lindu ühe jahimehe kohta päevas.
11.Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada linnakoosluste ja koduloomade häirimist aastavahetusel ja sellele eelneval ajal.
12.Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse, et tagada parem järelevalve loomade õiglase ja seadusele vastava kohtlemise üle.
„Minge pekki enda jutuga! Meil endalgi väga raske elu“, toriseb keskmine eestlane.
Tõsi ta on ja ei pea olema Nostradamus, et ennustada loomadele ja loodusele oma hääle andnud inimeste hulka. See on häbiväärselt tühine.
Mis seals ikka ning rokime aga edasi just nii vaevaliselt ja jätkusuutmatult nagu senini. Kaks koera, kolm kassi ja varblase suudame vast ikka ää päästa. Asi seegi! Vähemalt nende elukate jaoks ....