Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
23 veebruar 2019
"Katame lauad! Sõle loomakliinik sai aastaseks!"
"Ära nüüd punnita vastu nagu mingi neitsi! Sünnipäeva puhul võib ikka musu ka teha Ketlin! Teeme kohe nii korralikult, et keel puudutab mandleid!"
"Oi Heiks, aga mul pole mandleid!"
"Tegelikult pole mul keelt ka!"
Hip-hip-hurraaa! Sõle loomakliinik sai täna aastaseks! Katame lauad!
Muide, homme tähistatakse seda sündmust ka üleriigiliselt!