Sõidan täna ühte firmasse, et Loomapäästegängi uutele plakatitele ja visiitkaartidele viimane lihv anda. Sama firma töötaja Helen seisab otse tänava ääres sünge näoga ja näpib telefoni. Peatun ja lasen akna alla:
"Neiu! Palju te tunni eest küsite?"
Vaatab mulle ehmatanud näoga otsa ja siis pahvatab laginal naerma. Näete kui vähe on õnneks vaja! Olge ka teie viisakad ja tähelepanelikud kaaskodanike vastu selles pimedas sügises!
