Teated hädas piiritajatest ummistasid telefoniliine kui meid “suur palavus” nuhtles. Nende kullipoegadeks peetavate lindudega on tegelikult igal aastal häda ja päevas kuni kümme on igati normaalne taks.
On siililegi selge, et iga linnu-looma juurde ei jõua ja ma olen arvestanud alati inimeste enda osalusega ehk, et pärast väiksest õpetamist, saavad nad enamasti ka ise suurpäraselt hakkama ning pole üleüldse vaja kuskile sõita ja kütust ning aega raisata.
Järgnev video on ehe näide sellest kuidas üks esmapilgul surmale sendi võlgu olnud lind taas elule aidati. Mul hea meel ja inimestel veel rohkem, et said ise hakkama ning linnu PÄÄSTSID. Just-just päästsid, sest need sulelised ju maapinnalt ise õhku tõusta ei suuda ja otsa ta oleks seal kindlalt saanud. Fakt!
Aitäh Birgitile hoolimast ja videot jagamast! Oli rõõm telefoni kaudu abiks olla!