Paar päeva tagasi kribasin valmis loomakaitse liidu pressiteate, milles kutsusime üles inimesi katuseid ja rõdusid koristama enne kui linnud pesitsema hakkavad. Tuvide koha pealt on see üleskutse veidi hiljaks jäänud, sest nood istuvad juba märtsis munadele. Eile sain toreda telefonikõne. Helistajaks linnamees Risto Nukk.
"Tere, kas te mind aidata oskate seoses lindudega?"
"Rõdul on tuvipesa, milles kaks muna sees. Lind hüppab rõduäärele, aga täitsa minema ei lähe kui seal toimetan."
"Seaduse järgi olete koristamisega väheke hiljaks jäänud kui munad juba pesas on."
"Ei-ei, ega nad mind sega. Ma ei söö liha ka. Olin lihtsalt mures, et äkki segan neid ja kuidas edasi käituda? Imelik lugu on nende munadega ka - alul oli kaks, siis kadusid need ära, aga täna on taas üks muna pesas."
"Mnjah, see on imelik tõesti, aga äkki on juba koorunud või diivani alla veerenud. Varesed võivad ka nahka pista, aga looduses nii käibki. Proovige piiluda sinna diivani taha."
"Nihutasin kola eest ära ja seal ongi juba üks koorunud poeg."
"Kannatage ära, nad küll situvad rõdu täis, aga midagi pole enam teha."
"See mind ei segagi, aga kas äkki peaks lisatoitu andma?"
"Ei pea, saavad ise hakkama, aga püüdke võimalikult vähe segada. Emmede ja tittede värk, teate ju küll! Saatke mulle foto ka, teeksin teie näite varal inimestele sellise poolhariva loo."
"Saadan, aga suured tänud. Mul nüüd kohe palju kergem olla."
Kevad on käes ja uued ilmaasukad astuvad kohe meite ette. Olge siis kannatlikud ja mõistlikud! Aitäh Ristole ja mulle meeldib kuidas sa käitud ning maailma näed!
Kes tahab igati tavalistest tuvidest veidike rohkem teada, siis klikake aga see link lahti. Ehk leiate midagi huvitavat nende lindude kohta või värskendate vähemalt koolis omandatut.