"Mis sai Antti Markku kutsikatest, kes Soome müüki viidi?"

Täpselt nädal tagasi, 12.aprillil sõitis Soome kodanik Antti Markku Juhani Dyster 19.30 Tallinnast väljuvale laevale ja viis kodumaale hunniku kutsikaid. Olime mehel juba mõnda aega silma peal hoidnud ning viisime ka Veterinaar- ja Toiduameti tegelased juhtumi üksikasjadega kurssi. Antti Markku ise võttis asja rahulikult:

"Mul on Soomes oma kennel ja ka load koerte transpordiks ning müügiks olemas! Kõik on ametlik."

Algselt julgesime selles kahelda, sest üle Eesti koeri kokku korjava vennikese tegevus viitas millelegi muule - vaktsiinid tehti ja ussirohi anti Jõgeva väikeloomakliiniku arsti Liivi Ulvi poolt. Loomade transporti võimaldav sertifikaat väljastati aga Järvamaa veterinaarkeskusest?! Kas Jõgevamaa oma ei kõlvanud siis? Küsimusi oli veel mitmeid:

• Palju mehel kutsikaid on ja kuskohast ta need sai?
• Kas loomad on ikka terved?
• Kas loomaarst Liivi Ulvi kannab loomapassi vale kuupäevaga andmeid?
• Miks pagana pärast kasutab koeraärikas Järvamaa vet.keskuse teenuseid? Kas sealne ametnik on ka kutsikaäriga seotud?
• Kus asub "suur ladu", kus koeri hoitakse?
• Kas ka Soome veterinaarametis on vastav tegevus registreeritud nagu seadus nõuab?

Mida ütleb aga meie seadus? Müügiks mitteminevate lemmikloomadega on asi üsna lihtne:

1. Loomad peavad olema identifitseeritavad ISO-standardile vastava mikrokiibiga. Kiipi peab saama lugeda ISO standardile vastava seadmega. 
2. Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiiniga. Esmavaktsineerimine peab olema tehtud vähemalt 21 päeva enne Eestisse, aga ka X-riiki saabumist. 
3. Loomi võib olla kuni 5.
4. Loomadel peab olema kaasas rahvusvaheliselt aksepteeritav lemmikloomapass.

Üle viie lemmiku võib kaasa võtta juhtudel kui:

1. Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel või spordiüritustel või treenimine selliste ürituste jaoks.
2. Omanik või volitatud isik esitab kirjaliku tõendi, mis tõendab, et loomad on registreeritud eelpoolnimetatud üritustel osalemiseks.
3. Loomad on vanemad kui 6 kuud.

Vaktsineerimine ei ole nõutav alla kolme kuu vanustele loomadele, kui:

1. Nad on viibinud ainult oma sünnikohas või on koos emaga, kellest nad sõltuvad.
2. Nad pole kokku puutunud nakatunud kodu- ja metsloomadega.

Kui loomi on rohkem ja nad on mõeldud äritegevuseks, siis on paberimajandus üksjagu keerukam. Ei hakka teid sellega kurssi viima, sest enamus meist sellega ei tegele ja sestap pole see teave ka laiemale seltskonnale vajalik. Ka koeraärikaid need seadusepügalad ei koti, sest reeglina ei täida neid peaaegu mitte keegi.

Laevalt maha sõites ootasid härra Dysterit Soome politseinikud. Ometigi lasti mees takistamatult riiki. Kas süsteem vedas alt? Sellega on nii ja naa. Hea uudis on see, et Eesti loomaarst ja veterinaarametnik käitusid õieti ja midagi korruptiivset ei leia isegi suure luubiga otsides. 

Vaktsineerimise kuupäevad olid õiged ja marutõvesüsti ei saanud teha koerte vanusega seoses. Selle va vanusega on muidugist see jama, et loomaarst kannab passi just selle kuupäeva, mida inimene ütleb ja seda on pea võimatu kontrollida. Härra Dyster omab kortereid nii Vaimastveres kui Paides ja sellega saaks seletada ka eri maakondade vahet jõlkumist. Kuigi mnjah - miks talle siis ikkagi Jõgevamaa veterinaarkeskuse ametnikud ei sobi?

Soome loomakaitsjate väitel toob Antti Markku Juhani koerapoegi ka Lätist ning Leedust. Vahet pole, ka pelgalt Eestimaalt soetatud loomadel on haigestumisrisk väga suur, sest kunagi ei tea ju, milline tõbi võis mõnes pesakonnas olla ja "kokkukogumispunktis" saavad selle kõik külge. 

Antud momendil rikuti ilmselgelt seaduse vastavaid punkte, mis sätestavad, et loomad ei tohi teiste loomadega kokku puutuda ja olema pärit sünnikohast. Paraku ei suuda ka meist palju rikkam Soome riik tagada varahommikul ja hilisõhtul  piiripunkti pädevat loomaarsti ning seda kasutataksegi ära. 

Antti Markku Juhani kolmest eri pesakonnast pärit 13. koerahakatisel hoitakse aga silma peal ja Soomes on see kontroll ikka üksjagu rangem ja tõhusam kui meite maal. Juba järgmisel päeval läks ametnik kutsikaid üle vaatama.

"Tere!

Markku Dysteri elamiskohas on tehtud järelevalvet mitu korda. Pidamistingimused on korras ning loomade tervislik seisund on ka OK. Loomaarst teeb uue kliinilise uuringu enne kutsikate edasimüüki.

Ystävällisin terveisin,

Riikka Aho
läänineläinlääkäri"

Härra Dysteri sugused loomaärikad pole meie suurim peavalu, sest kuigi ka tema puhul on tegemist "risky business'iga", siis ometigi allub mees veterinaarkontrollile ja täidab laias laastus ka kehtivaid seadusi. Enamus "kutsikad pagasnikusse ja Soomes kiirelt rahaks" ja "kilekotis paarikaupa üle piiri" vedavate tegelaste kohta seda aga öelda ei saa, sest neil on absoluutselt ükskõik inimeste petmisest ja loomade tervisest. Loeb ainult raha! Vat neid tüüpe tahaks küll kätte saada ja ka ilmarahvale näidata!

Paljud kutsikatehased tulevad välja eelkõige tänu naabritele, sest hingemattev sitahais ja lärm hakkavad närvidele käima. Seetõttu ongi paljud "koerte ja kasside kokkukogumispunktid" mõnes talus või vanas laudas. Kui satute teadma, siis andke ikka teada, sest reeglina elavad loomalapsed seal kohutavates tingimustes ja on näljased ning haiged! 

info@loomakaitse.eu ; 53 230 230

Pärast Treppojalt avastatud koeratehase juhtumit on rahvas aktiveerunud ja hakanud omapäi eelkõige kenneleid kontrollima, sest tehaste kohta neil ju andmed puuduvad. Nii mõnelgi koerakasvatajal on sellest kõrini:

"Heiki! Kas sina saatsid mingi jalgrattaga sõitva ja end "roheliseks" nimetava vennikese minu juurde? Nüüd tahab jälle mingi selts tulla! Ei saanudki aru kuskohast need noormees ja neiu pärit olid? Hakkab juba väga üle viskama!"

"Pole ma kedagist saatnud ja kui vaja siis tulen ise su juurde ja mitte koeri kontrollima, sest tean kuidas su hoolealused elavad."

Loomulikult me käime ja suhtleme millerdajate ning loomärikatega, aga see käib ikka viisakalt ja koostöös loomaomanikuga, mitte "jalaga uks lahti" meetodil. Kui loomaomanik satub selline "mine persse ja pole sinu asi kuidas ma oma koera pean" olema, siis kaasame mõistagi juba riigiametnikud ja ka meedia kui vaja. 

Minul pole ebameeldivaid juhtumeid väga ette näidata ja 11 aasta jooksul olen saanud inimestega suheldes enamusele hädalistest loomadest rahulikult pilgu peale visata. Usaldus on väärtus ja loomaomanikel soovitan suhelda ikka organisatsioonidega, kes asjaga kaua tegelenud ning  igasugu "Siilide Soodsa Sigimise Seltsi" ja MTÜ "Kanepi Arulage Koerapääste Armee" ehk KAKA-tegelastele võite rahulikult uksed suletuks jätta!

"Kus viga näed laita, seal tule ja aita!", on vanasõna, millest lähtuvad ka Eestimaa Loomakaitse Liidu vabatahtlikud, tulles väga vaesele, abitule ja kohati ka saamatule Eesti riigile kodanikualgatuse korras appi. Poliitikud peavad vähemalt sõnades ühiskonna "rohujuuretasandil" kaasamist väga tähtsaks ja loomulikult käib see ka loomi inimese julmuse eest kaitsta soovivate kodanike kohta. 

Loomaärikad ei kao kuskile nii kaua kui on nõudlust. Täna pole vähimatki märki sellest, et huvi "millerdajate" toodangu vastu väheneks ja seega jätkub kõik vanaviisi. Soomes reeglina haiged loomad hukatakse. Nüüd tegin aga nendega kokkuleppe, et hukkamise asemel saadetakse haiged loomad siia tagasi ning loomakaitse liit ravib nad terveks ja otsib uued kodud. Järgmisel nädalal peakski taoline esimene kunde saabuma. Tõsi, tema määrati küll surma mitte haiguse vaid sellpärast, et dokumendid olid võltsitud .....