Jesper on siis koer, kelle ma mäletatavasti paar päeva tagasi Albust "pihta panin". No ei saa me vaatamata kõikidele trikkidele tema olemist kuidagi paremaks! Natuke, kuu-paar jäime hiljaks, aga loodetavasti ma eksin.
Arstid laseksid tal juba minna, aga mina va pahalane pole veel nõus ja piinan teda natuke veel:
"Proovime veel paar-kolm päeva. Las olla teie hoole all, siis on abi kõige lähemal. Liit maksab selle eest hea meelega! Kas tal morff on ka peal, et vaevasid ja valusid poleks?"
"Ikka on!"
Osad killud on väga teravad ehk äkitselt linnuluud. Näete röntgenpildilt isegi ja olgu see teistele õpetuseks - just nii lõppevad paljud kondisöömised koertele!
Saate vast isegi aru, et opp ei tule kõne allagi, sest kutsa on liiga nõrk ja vana. Me peame loomulikul teel selle jama välja saame ja siis on ruumi ka kosutavale söögile. Küll see jõud ka siis tuleb ning toetades teda jalutamisel hakkaksid ka lihased arenema .....
Kahjuks ei käi põis ka läbi ja vajab tühjendamisel abi. Jama,jama, jama, aga võitleme veel - no nii tahaks talle vähemalt pool aastat normaalset elukest kinkida, et ta ka ilusaid mälestusi saaks teispoolsusesse kaasa võtta ...
Lemmikloomade tapamaja juhataja Larissa Kozõreva nimetas taolist postitust eneseupitamiseks ja eputamiseks. Minul on selle kohta aga teistsugune nimetus - ma austan meie toetajaid ja hoian kaasaelajaid ja loomasõpru neid huvitava looma saatusega kursis. Lisaks näitan annetajatele, kuhu nende raha kulub.
Lemmikloomade tapamaja juhataja Larissa Kozõreva nimetas taolist postitust eneseupitamiseks ja eputamiseks. Minul on selle kohta aga teistsugune nimetus - ma austan meie toetajaid ja hoian kaasaelajaid ja loomasõpru neid huvitava looma saatusega kursis. Lisaks näitan annetajatele, kuhu nende raha kulub.
Jesperi pere ja sugulasedki on kirjutanud ja helistanud. Nad on häiritud ja väga pahased.
"Sa valetad blogis ja laimad!!!"
Mu vastus on ikka üks ja sama:
"Loomulikult pole vaja ega tohigi laimuga leppida ning pöörduge aga kohtusse!"
"Loomulikult pole vaja ega tohigi laimuga leppida ning pöörduge aga kohtusse!"
Uus hädaline on juba ukse ees ja ootab pikisilmi päästmist. Seda koera näete viimasel fotol. Teda ei saa me veel paraku "ära varastada", sest pole kohta, kus hoida. Kahjuks ei saa ka taolisi "nähtamatuid loomi" kuulutada, aga kui keegi teab kedagi, kes vanale näguripäevi näinud koerale tahab ilusat elusügist kinkida, siis andku mulle heiki@loomakaitse.eu meilile teada. Seejärel korraldan asja ära. Aitäh!
NB! See koer näeb juba sigahea välja, sest võõras inimene on teda juba kuu aega toitnud!
