"Aitab! Täna on joon end täis ja olen paar päeva Lollidemaal!", oli eilne kindel mõte, mis mind kodust välja ajas. "No lihtsalt nii-nii-nii kurb ja vilets päev oli!"
Tilluke Säde läks vikerkaare taha. Meite pere tšintšilja ka. Lapsed on kurvad ja nutavad. Takkaotsa tuli "tuttu panna" ka üks vana ja vähki täis valudes piinelnud koer. Laibahunnik! Nagu sellest ei piisaks, siis kuulsin veel nii uskumatut lugu, et seda ei suuda isegi tõeks pidada.
Kuna loomakaitse liidu omadest keegi sellega seotud polnud, siis ei tea ma kahjuks üksikasju. Küllap vastutav tõuühing asjasse selgust toob, aga eile pärastlõunast saati olin absoluutselt "offline", sest ei tahtnud kedagi näha ega midagi kuulda.
Õnneks joomaks siiski ei läinud ja "tümakas põhjas" autosõit peksis ajud pehmeks ning aitas nii kurbust kui raevu peletada. Kuhu ma siis sõitsin? Viljandisse kohvi järele ja tagasi! Ei ole just väga mõistlik tegevus, aga aitas täiega! Soovitan soojalt viinaviskamise alternatiiviks Õhtul kuulsin aga veel veidramast veidramat uudist ja nimelt helistanud Läänemaal liidu kassimaja süütamist uuriv politseinik meile appi tulnud töömehele ja jutuajamine oli laias laastus järgmine:
"Tere! Ma olen see uurija, kes kassimaja süütamisega tegeleb. Aga ma tahaksin teada, kas loomakaitse liit võttis need koerad sealt kutsikavabrikust ikka seaduslikult ära?"
"Ma pole loomakaitse liiduga üleüldse seotud. Olen lihtsalt Kaija sõber, kes käis neid pärast põlengut aitamas. Ma ei tea loomakaitse liidust ega nende asjadest absoluutselt midagi."
"Ole nüüd! Midagi ikka tead! Oli nende kutsikatega ikka kõik seaduslik?"
"Kindlasti oli seaduslik, sest ega nad muidu seda meediasse poleks ju paisanud!"
Imelik lugu sõbrad! Eks ole? Läänemaal üht kuritegu uuriv pollar hakkab heast peast Harjumaal toimunud asjades sobrama. Ja veel salaja! Kelle huvides? Äkki mõne tuttava milledaja?
"Helista liidu juhatusele ja küsi otse kui sul midagi küsida on, mitte ära tüüta selja taga asjasse mittepuutuvat head inimest, kes lihtsalt ehitus- ja koristustöödele appi tuli! Kas sa tõesti arvad, et me teeksime vähemalt kuute riiki hõlmavas rahvusvahelises keissis, mis võib ka kohtusse ja sealsesse meediasse jõuda, mõne "juriidilise apsaka", millest kinni haarata? Ära alahinda meid palun!"
Eestimaa Loomakaitse Liit riigilt raha ei saa ega tahagi enam saada. See tagab meile sõltumatuse ja me ei pea silma kinni pigistama kui loomad hätta jäetakse. Me oleme kriitilised ja põhjusega, sest eesmärk on ka selles asjas kord majja saada - riik peab hakkama lõpuks ka loomade vastu suunatud väär- ja kuritegudega korralikult tegelema.
Me oleme pinnuks silmis Veterinaar- ja Toidametile, politseile ja prokuratuurile, aga ise nad on selle kriitika oma tegevusetusega põhjustanud. Täna näikse, et ametkonnad lähevad seda teed, et hakkavad uurima hoopis loomakaitsjaid, mitte loomapiinajaid! Vat see on ikka tase küll! Täna võtavad meie juristid selle Läänemaa Sherlock Holmes'iga ühendust ja üritavad välja selgitada, mis vaesekese hinge vaevab? Eks ma annan siis sellest sullegi hea lugeja teada.
"Miks selle imearmsa kustika nimi "ühe sendi Tommy"on nagu pealkirjas viitasid?", tahavad nii mõnedki teada.
Facebooki kontot omavad inimesed juba teavad seda vastust, aga nüüd saavad ka tavainimesed seda postitutust lugeda:
Ei julge veel hõisata, aga kõige pisem ja raskemas seisus olnud taksikese seisund näikse stabiilne olevat. Tommyks ristitud põngerjas tuias hommikul söögikausi juurde ja pugis isuga. Seejärel hakkas ise kanüüli eemaldama. Küllap siis segab juba.
"Kui ta elama jääb, siis kas on mingigi võimalus teda endale saada?", küsis hea loomaarst, kes ta oma koju viis ning elule turgutas. "Temaga on nii palju vatti nähtud, et ma vist ei suudaks enam loobuda."
"Loomulikult! Ilma sinuta ta poleks ju ellu jäänudki. Lisaks oleksin ma veendunud, et temaga on päevade lõpuni kõik hästi! Loomulikult saad ja hoiame pöidlaid-varbaid, et ta ikka välja veaks."
"Palju ma maksma pean?"
"Nende unetute ööde ja vaeva eest maksab see koer sinusugusele heale mehele 1 sent. Päris ilma rahata ei tohtivat loomi ju anda. Ebausk, ei muud!"
"Miks selle imearmsa kustika nimi "ühe sendi Tommy"on nagu pealkirjas viitasid?", tahavad nii mõnedki teada.
Facebooki kontot omavad inimesed juba teavad seda vastust, aga nüüd saavad ka tavainimesed seda postitutust lugeda:
Ei julge veel hõisata, aga kõige pisem ja raskemas seisus olnud taksikese seisund näikse stabiilne olevat. Tommyks ristitud põngerjas tuias hommikul söögikausi juurde ja pugis isuga. Seejärel hakkas ise kanüüli eemaldama. Küllap siis segab juba.
"Kui ta elama jääb, siis kas on mingigi võimalus teda endale saada?", küsis hea loomaarst, kes ta oma koju viis ning elule turgutas. "Temaga on nii palju vatti nähtud, et ma vist ei suudaks enam loobuda."
"Loomulikult! Ilma sinuta ta poleks ju ellu jäänudki. Lisaks oleksin ma veendunud, et temaga on päevade lõpuni kõik hästi! Loomulikult saad ja hoiame pöidlaid-varbaid, et ta ikka välja veaks."
"Palju ma maksma pean?"
"Nende unetute ööde ja vaeva eest maksab see koer sinusugusele heale mehele 1 sent. Päris ilma rahata ei tohtivat loomi ju anda. Ebausk, ei muud!"
Elu on aga nagu sebra ja mustale triibule järgneb alati valge. Muidu ei saakski ju elada või loomi kaitsta kui kõikse aeg suur masendus peal on. Ma väga loodan, et tänasest tuleb jälle nüüd see "valge triibu" periood ning üritan teie päeva palju rõõmsamas ja lootusrikkamas võtmes käima tõmmata. Taaskord ma ei hõiska ega juubelda, aga ülikehvas seisus teispoolsusest tagasi toodud Tommy annab ettevaatlikuks rõõmustamiseks põhjust. Ta justkui tahaks öelda:
"Aitäh, et minusse uskusite! Aitäh, et halastasite ja elule tagasi aitasite!"