Tõeliselt šokeeritud olid palju lähemal elavad naabrid, kes kõike olid sunnitud kuulma ja nägema. Taas sunnitud kuulma ja nägema, sest see polnud loomapidaja PRIIT PARI'l kaugeltki mitte esimene kord loomi taolisel viisil tappa.
"Kuidas kari reageeris?", pärisin proua Timofejevalt.
"Issand! See on kirjeldamatu. Nad nagu inisesid või nutsid kõva häälega. Ma ei oska seda häält seletada. Loomad läksid nii marru, et jooksid hirmust segastena vastu aedikut ja on suur ime, et see vastu pidas. Kui nad oleks välja põgenenud ja maanteele jooksnud! Mis siis veel oleks juhtunud? Priit jagas aga muudkui hoope! Appikene! Ma ei suuda sellest rahulikult rääkida! See loom röökis niimoodi ja see kajab siiani kõrvus. See kestis väga pikka aega! See pole normaalne!"
"Kui kaua see loomapiinamine või nö tapmine siis aega võttis?"
"Tund aega kindlasti! Ma kella kuue ajal ei kannatanud enam välja, kutsusin politsei. Umbes tund-poolteist pidi see loom piinlema. Siis tuli jahimees ja tulistas teda näkku, aga vist ei tabanud õigesse kohta, sest veis hüppas korraks nagu tagasi, aga jäi püsti. Siis ka verd lausa purskas!"
"Mis edasi sai?"
"Siis mingi aja pärast loom kukkus ja nad kohe sidusid ta jalad kinni ning tõstsid kraanaga üles. Loom oli ikka veel elus ja tõmbles ning karjus väga kõva häälega. Politsei nähes nüsiti alles ta kõri läbi! See oli kohutav! Küsi või saabunud patrulli käest!"
"Ühes videos, mis sa mulle saatsid, tuli ta ju räusates ka teie maja poole. Kas sa kardad ka seda Priitu?"
"Muidugi kardan! Ta on varem mu läbi peksnud ja jäi kohtus süüdigi! Täna isegi politsei kartis teda ja hoidis kätt kogu aeg relva peal kuni ta lõpuks verise noa maha viskas. Ta tuli ju sellega meie maja poole ja lubas politsei väljakutse pärast kõiki lõhki lõigata. Muidugi ma kardan teda! Terve küla kardab!"
Maria Timofejeva sõnul on ta Veterinaar- ja Toiduametile hunnikus kaebusi esitanud. Kontrollid pole tulemust andnud, sest ametnikud annavad visiitidest ette teada:
"Varem olid tal näljased sead! Aga iga kord enne kui kontrollid tulid, peitis ta kõige haigemad loomad ära ja tegi kõik puhtaks. Täna ka lükkas traktoriga sõnniku välja, enne olid loomad seal kõhuni sees! Miks see mees küll loomi peab? Ta ju tegelikult piinab neid!"
Sigade närust elukest võin kinnitada isegi, sest nägin seda aastaid tagasi oma silmaga kui mu toonase kallima hobune härra Pari laudas oli. See oli ikka räme. Eneli kirjutas nii:
"Olen sadistist Priiduga kembelnud enam kui 10 aastat. Külajutud räägivad, et Priit olla kompleksi paari pudeli viina eest saanud ja sellest ajast seal loomi piinanud. Alguses sigu, siis kui EU sigade kasvatamise Priidu-sugustele keeruliseks tegi, nottis notsud maha ja võttis veised asemele.
On need loomad tal ka Paldiski maanteel liiklusohtlikke olukordasid tekitanud ja vähemalt üks veis seal maanteel ka otsa saanud. Olen situatsiooni kirjeldusi korduvalt VTA'sse saatnud aga me kõik teame, kuidas meil selle asutusega suhtlemised tavaliselt lõppevad. Jõuetu viha selliseid lugusid lugedes mind ükskord lõplikult hävitab ..."
Igatahes on härra FIE Priit Pari loomakaitsjatele vana tuttav ja "maamehe" loomapidamistavadest kuulmine ei valmistanud üllatust. Tuska valmistab see aga ikka, sest Eesti riigis puudub antud ajahetkel võim, kes suudaks või õigemini tahaks taolised loomakasvatajad paika panna. Maria jätkab härra Priit Pari õudustelaudas toimunu kirjeldamist ja lööb ahastades käsi kokku.
"Enne lihaveiseid olid tal lehmad. Need jäid nii noorelt tiineks, et surid poegimisel. Vasikad surid ka ja loomad vedelesid siin kõikjal. Kui sa mind ei usu, siis võin pilte näidata. Mul on palju fotosid ja videosid nendest piinatud või surnud loomadest! Miks see mees küll nii teeb? Miks loomakaitse vaikides pealt vaatab?"
"Mis siis täna veisetapuga nihu läks?"
"Mitte midagi ei läinud valesti? Kõik oli täpselt nii nagu peab!"
"Naabrid räägivad midagi muud!"
"Ärge kuulake neid! Nad valetavad ja laimavad! Nendega on kogu aeg mingi jama ja tegelikult ahistavad nad oma filmimise ja pildistamisega hoopis mind! Veresuhkur tõusis 15-16 peale täna! Ma olen tegelikult haige mees, jalal võeti varvaski maha!"
"Aga politsei hinnangul polnud asjad ka ikka kaugeltki korras?"
"Te olete ju normaalsed inimesed seal Taimetoitlaste seltsis! Kas te aru ei saa, et politsei on naabritega mestis ja nad valetavad samamoodi!"
"Kes see jahimees oli? Te ei pea sõbrameest sisse rääkima ja võime ka politseile päringu esitada?"
"Ega see mingi saladus ole ja ta on kogu aeg mu loomi tapmas käinud. Jahimehe nimi on TIIT METS. Ta on igati hea ja tubli mees!"
"Nüüd tuleb tal teie pärast suur jama? Politsei võttis relvagi vist ära?"
"Ei tule tal mingit jama, sest kõik oli õieti tehtud ja seaduslik."
"No kurat! Ma olen ise loomi lõpetanud ja see nägi ikka väga teistmoodi välja!"
"Maal käibki elu niimoodi! Te taimetoitlaste seltsis ei tunne õiget elu!"
Olgu mainitud ka minu isiklik seisukoht ja olen absoluutselt seda meelt, et loomi võiks kodus tappa. Jääks ära vaevaline ja stressirohke teekond tapamajja ning andku jumal armu, et tapatööd ei viidaks täide Karjamõisa tapamajas. Sinna oleks vist isegi herr Hitleri saatmine oma pattude eest "too much" ja väga julm! Seega olen väga päri kui loomi kodus tapetakse, aga seda peaks ikka tegema inimene, kes seda ka oskab!
Ega me vist sellest veterinaari peetavast ja veterinaaride kontrollitavast lihatööstusest rohkem eriti midagi kuule, sest noad löövad nüüd loomadele kõrri ukrainlased ja need juba kurtma ei kipu. Tarbijana saan ma aga enne grilli hooaega inimesi üles kutsuda mitte ostma Karjamõisa lihatööstuse toodangut! Äkki see paneb lihaärikaid mõtlema ka sellele, et nende "toodang" on eelkõige siiski elushinged ja vajavad väärikat kohtlemist.
Eestimaaa Loomakaitse Liit ei tee avaldust Veterinaar- ja Toiduametile, sest see on üsna tühi vaev. Lisaks on neile selle majapidamise kohta juba kaevatud küll. VTA istub mõnede loomakaitseorganisatsioonidega ühise laua taha ja saadab ühiskonnale signaali, et sekkuda pole vaja ja piisab neile teatamisest. Pask, jama, möla ja Loomakaitse Liit seda tsirkust kaasa ei tee, avalikkusele hämama ei hakka ning looma mitteaitavat rumalat nõu ei toeta!
Sekkuge ikka ja filmige kõik üles ning selle asja nimi on kodanikualgatus ja -julgus. Rääkige valesti käituva loomaomanikuga ja öelge, et te ei tolereeri taolist loomapidamist! Ülemäära riskida pole muidugi vaja ja näiteks selle loo kangelast Priidukest ärge kindlasti tülitage! Heal juhul saate peksa, halvemal juhul nuga! Nii külarahvas hoiatas. Või sina ei tohi filmida, aga tema ei tohib looma piinata! Kumb on nüüd siis suurem patt, jäägu juba igaühe enda otsustada.
Politseisse keelas avaldusi esitada aga uurija Regina Kerra. Nüüd ma ei teagi mida edasi teha, sest kuskile kaevata rohkem lihtsalt pole! Üks variant siiski on - õhtul lähen kirikusse ning pöördun otse Jeesus Kristuse ja ta papsi poole. Tulemus peaks umbes sama olema, aga ülehomme saate ilmselt lehest juba lugeda kuidas VTA koheselt reageeris meedias avaldatule, Priit Pari laudast rikkumisi ei leitud ning nad taunivad taolise materjali avalikkuse ette toomist.
Väär- või kuriteost teatamine on igamehe õigus ja lausa kohustus vastupidiselt uurija Kerra arusaamistele. Seetõttu Loomakaitse Liit politseile avalduse rämeda loomapiinamise ja -tapu kohta ka teeb. Ometigi ei oota me, et nad asja uurima hakkavad vaid need vastused on nii tobedalt naljakad, et korjan need kunagi kokku ja surun kaante vahele. Siis saate naerda teiegi. See ongi paraku ainuke tore koht selle verise, õõvastava ja loomapiinu täis loo juures. Ka see on tegelikult tore, et härra Priit Pari lubas koheselt kohtusse pöörduda kui kasvõi paar lauset tema kohta ilmub. Nüüd on need igatahes ilmunud!
Liha võtma, liha andma. Huvitav, kellele Priit Pari eile piinarikkalt võetud liha täna-homme annab? Häid lihavõttepühi, aga ärge Priit Pari käest küll liha võtke. See pole hea kraam kohe kindlasti! Tänan lugemast ja mõelge ikka kaasa!