"Nähtamatud loomad ja imelised inimesed"

Olen jõudumööda ikka üritanud kiita ja laita inimesi ning tuua teieni kuidas üks või teine loomadega käitub. "Imeliste inimeste" kategooriasse kuuluva Gabriel Vodolažtšenko'ga tegin otsa lahti ning tema "püha võitlus loomade eest" sai rohkesti kõlapinda. 

Loodetavasti annetavad inimesed talle ka rohkem rahakest, sest ilma selleta ei suudaks Gabriel ka parima tahtmise juures eriti kedagi päästa.

"Nähtamatute loomade" staarid virelevad aga naaberaias ja neid pole justkui olemaski. Inimlikud suhted on tähtsamad kui mingi kuradi peni heaolu. Paljud koerad ja kassid elavad aga täitsa omaette ning pahatihti saavad nad süüagi ainult tänu külaelanike headusele. Eesti riigi jaoks on kõik korras, sest loom on ju toidetud ning koeri mingi sara juurde üksi elama sundimine pole seadusega veel keelatud. Rõhk sõnal "veel", sest Eestimaa Loomakaitse Liit teeb sel aastal juba palju radikaalsemad parandusettepanekud seadustesse, mis loomade heaolu peavad tagama. Kas nad ka vastu võetakse on muidugi omaette küsimus, sest poliitikuid antud valdkond eriti ei koti ....

"Nähtamatud loomad - Leedi"

Seadused muutuvad pahatihti aeglasemalt kui ühiskonnad ja täna on Eestis tekkinud olukord, kus kaastundlike inimeste kannatus on katkemas ning nad asuvad ise tegudele. Leedi-nimeline koer elas ühes Euroopa riigis, mille nime ma ei mäleta. Eakas perenaine, kelle nime ma ka erandkorras täna ei mäleta, saatis kõik muretsejad pikalt:

"Ei ole teie asi kuidas ma oma koera pean!"

Käisin kohal minagi - tühja maja ees ketis virelev koer. Näljane ja janus. Jooginõus vaid uppunud hiir. Söötsin vaesekese kõhu täis ja tulin tulema, sest laias laastus vastas ju kõik seadustele. Välja arvatud see, et loom vajas ka ravi. Paari päeva pärast helistas murelik kodanik, kelle nime ma ei mäleta, mulle taas:

"Heiki, see koer sai vabaks ja uitab jälle ringi. Kas viin ta sinna piinakambrisse tagasi?"

"Mitte mingil juhul!"

Leedi elab täna ühe teise heasüdamliku proua juures, kelle nime ma paraku taas ei mäleta. Ealised iseärasused ja andke mulle andeks! Ta kirjutas ühele teisele inimesele, kelle nime ma ei mäleta, niimoodi:

"Kannan ette:

1.Kõhu saime korda
2. Majas on tekitatud uputus ja nõudelõhkumis võistlus.
3. Väljas käib juba kenasti ilma rihmata, ei kao kuhugi. Pigem kontrollib, et mina ei kaoks. 10 minutit on ja siis tahab kohe tuppa.
4. Magama läheb omaette tuppa ja on sellega rahul.
5. Sõiman rähni, kui see pisikeste linnukeste eest peki ära sööb. Leedi sõimab ka!

6. Kassi käest sai käpaga, aga hakkavad harjuma.
7. Vaatab telekat. Eriti meeldivad sellised saated, kus loomad on. 

8. Kui üksi tuppa jääb ja ma välja sõidan, siis ulub. Kui tagasi tulen, siis musitab või surnuks. 

Imeline koer, kuidas sellist küll jätta? Tegelikult arvan, et see koer on hoopis nende, kes seal enne elasid ja nüüd neid pole ning koer jäigi üksi sinna. Eite see koer ei huvita, aga valvurina ära kasutada võis küll!

Mitte ükski normaalne inimene ei jäta ketti sellise kasvajaga looma!!! Ja eriti veel nii vana koera!!! 

Peale "maja lammutamist" ja kasside järgi jooksmist väsis nii ära, et müüd magab ja norskab. Kõht ajab veel vett välja ja oksendas hunniku karvu kah tagatipuks, aga andsin kana ja riisi. Loodame, et talle meeldib minu juures olla. Öösel käis paar korda väljas, aga saime kenasti hakkama. Vat nii on lood. Mul on nii hea meel, et ta enda juurde võtsin ......"

"Kurjus võidab, kui head mehed vait on ja midagi ei tee!", on üks ütelus. 

Ja nüüd ma kutsungi teid üles seadusi rikkuma! Eravaldustes ei tohi ilma omaniku loata pildistada ja filmida. Tehke seda ikka, sest kas foto klõpsimine on siis suurem kuritegu kui teise elushinge näljutamine ja piinamine! Naabri loomapiinamisest ei tohi avalikult rääkida kui pole kontrollitud KÕIKI asjaolusid. Teised seadused keelavad aga kodanikel omaalgatusel põhinevaid uurimisi teha! Pollarite jaoks pole see prioriteet ja ressurssi napib. Kuidas käituda? 

Avalikustage kasvõi laimusüüdistuse kiuste selliseid juhtumeid, sest ega rääkimine pole hullem kuritegu kui loomapiinamine! Ja kui te ise ei viitsi võitlema asuda või ei taha sekeldusi, siis andke vähemalt mulle teada - heiki@loomakaitse.eu  

Küll ma juba edasi toimetan ja ärge siis palun unustage, et kurjus võidab alati kui head inimesed vait on ja midagi ei tee! Mina tänan!