Üksteist "hullu" ringi jooksmas ja klähvimas. Muretu lapsepõlv ja paremat elu on koertele vast raske tahtagi, rõõmustavad koerasõbrad. Eks see vaatepilt rõõmusta meid endidki, aga nüüd tekib üks suur AGA ehk küsimuste küsimus:
"Kas koeri ja kasse on üldse mõtet päästa kui neile tegelikkuses kodusid pole ja neid keegi ei taha? Äkki peaks ka meil koeraliha delikatessiks kuulutama ja nende söömise seadustama, sest siis ei jääks inimese parimaid sõpru sadade kaupa üle? Kui väga täpne olla, siis keegi ei keela ka täna koeri nahka pistmast kui isu peale peaks tulema."
Selline veider ja julm mõte tuli pähe kui ma nende vahvate koerte mängu ja lustimist eile pealt vaatasin. Üksteist koera, viimane kui üks on tänavalt päästetud. Bernist loobus peremees, sest uuele naisele peni ei meeldinud. Vaeseke taheti lausa ää tappa, aga õnneks jõudsime jaole. Rulli viidi Saaremaa varjupaika ja tänu äkilisele loomule poleks ta kodu leidnudki. Nüüd on ta meil. Virsikul ja Lottel polnud silmigi veel peas kui nad Maardu prügikastist leiti. Ülejäänud koeralapsed leidsid kodud, nemad mitte ja nii nad jäidki.
Roki ja Terri on maa seest leitud kutsikatest veel alles ja ootavad juba neli kuud kodu. Pidevalt kodunt põgenenud hiiglasuur Vedru ei taha siit teps mitte ära joosta. Temal saab varsti teine kuu täis ja väärkoheldud ning ketis peetud väikese vanakese Taadu-Aadu jätangi endale. Nii saab ta vähemalt oma elukese lõpus inimlikku hoolt tunda ja kes sellist koera ikka tahab, kes varsti koolema hakkab .....
"APPI! OMG! FUCK! KOER ON HÄDAS! LOOMAKAITSJAD ON MÕTTETUD, SEST EI TULE LOOMALE JÄRELE!", kiruvad mõned head inimesed internetis.
Ausalt või? Meil on juba 11 koera, keda keegi ei taha. Kas teie arust peaksime võtma 20 koera, sest kuulume vabatahtlikusse organisatsiooni? Kristi Metsa jauras Tartus eile poole ööni ja sai politsei abiga "endale" seitsmenda koera. Kristel Tääril on kolm koera, Karme Reiljanil juba kuus! Kaija Paalbergi juures leiab "AJUTISELT" peavarju lisaks ligi kolmekümnele kassile ka juba kolm koera ......
Pole nagu väga jätkusuutlik süsteem või mida teie arvate? Ometigi pole me meeleheitel ja jätkame nendele vahvatele koertele kodude otsimist ning valime hoolikalt uusi omanikke. Ja kui ei leiagi, siis jäävad nad meie juurde ja elavad oma elukese nagu vanajumala selja taga.
Ometigi jookseb kuskilt piir ja lõpmatuseni ju ei saa neid oma elamisse ära mahutada! Kas teie tahaksite endale viite koera ja kuute kassi? Ilmselt mitte ja seda ei saa ka pahaks panna. Meie ka ei taha!
Nüüd aga põhiküsimuse juurde tagasi - kas sellel kõigel on üleüldse mõtet? Loll ühiskond toodab rohkem lemmikloomi kui nende tarbeks kodusid on! Äkki tõesti peaks ka koerad-kassid põllumajandusloomade nimekirja lisama ja saaksime ka selle suure mure lahendatud. Tänan kaasa mõtlemast .....