"Järjekordne koerapaljundajate ohver - tilluke yorkie"

Just nii nagu videoklipis kuulete ja näete, nutab üks pisike kümnekuune yorkie-laps. Väriseb nagu haavaleht ja vaatab arglikult ringi. Kliiniku töötajad püüavad lohutada nagu oskavad. Sellest kõigest jääb väheks. Pisikeses kehas on väga suur valu . .....

Tuli just operatsioonilt ja puusaliigese sai vist nagu paika. Õigemini luuots võeti maha ja edaspidi hakkavad lihased hoidma. Võib-olla sain valesti aru, sest olin pisikese nunnutamisega ametis ja tark jutt jooksis kõrvust mööda. Kaks põlveoppi ootavad aga veel ees. 

Mis siis juhtus? Kas keegi lõi? Ohh ei! Nagu tavaliselt, on ka selle pisikese iluduse kannatustes on süüdi maksuvabalt raha taskupistev koerapaljundaja. Geneetiline praak! Midagi pole teha, raha ei haise ja nii kaua, kui on odava tavaari ostjaid, käib ka süüdimatu paljundamine lakkamatult edasi. 

Mõned päevad tagasi nägin kliinikus üht teist lumivalget koeratitte, kelle tervisega samuti mingit jamad. Tollel olid luud terved, aga midagi ajuga lahti.

"Me Lätist tõime! Saime soodsalt!"

Pole siin soodsat midagi, sest arsti juures kerkib hind lõpuks vat, et kümnekordseks. Sadu kordi seda juba kõrvalt nähtud nii kasside kui koerte puhul. See lugu oli aga eriti paha, sest koeraostu jaoks kogus rahakest pisike laps, kelle suur ootus ja lootus koos koeraga sirguda, kasvas lõpuks metsikuks hirmuks ja lausa ahastuseks kutsika elu pärast. 

Kahju koerast. Veel rohkem lapsest. Sestap pakkusin loomakaitse liidu abi, kui ravi hakkab raha taha takerduma. Esialgu saavad hakkama. Nii arstid ütlesid ......

Sõbrad! Pole olemas tasuta lõunaid ja kui ostate mersu zapaka hinna eest, siis peab ju midagi pekkis olema. Sama kehtib ka loomade kohta. Millal te ometi sellest aru saate?