"Millal veini antakse?"
"Enne kümmet ei saa! Seadus ei luba!"
"Enne kümmet ei saa! Seadus ei luba!"
"Ähh kurat küll!"
"Ärge kutsuge kurja välja noormees! Vähemalt selles majas mitte!"
"Vabandust."
"Tõttöelda pole ma kunagi käinudki. Ma pole mingi eriline lobiseja tüüp ja isegi pollarite juures olin vait nagu kult rukkis!"
"Ei-ei, see pole mingi kitumine vaid saate hinge rahule. Taevasse saate ka!"
"Ei mina taevasse taha! Seal on külm, ma olen palju lennanud ja akna taga näitab ikka 50 miinuskraadi või rohkemgi."
"Siis lähete põrgusse, seal on kuum!"
"See mulle sobib! Väikene leil, pidev grillpidu ja langenud naised! Mis see vaene hing veel ihaldada saaks."
"Ei-ei, seal on valus ja sa piinled igavesti. Nahk põleb ka ära ja muid jubedaid trikke tehakse."
"Siis on ju halvasti ja sinna ma küll ei taha!"
"Siis hakka pihtima!"
"Kuidas see käib?"
"Loed oma patud üles, mina edastan need Taevaisale ja saad kõik kohe andeks. Siis pääsedki pärast surma taevasse!"
"Oot-oot-oot vana! Mind juba ei peta! Sa oled ilmselt KAPO nuhk ja lindistad kogu jutu üles!"
"Nalja teed või, nurjatu maamees! See jääb sinu, minu ja Jumala vahele."
"Usun ma jeee. Nagunii tuleb välja sedapsi, et ülestunnistus jäi sinu, minu, uurija, prokuröri ja "Õhtulehe" lugejate vahele. Ma otsin su enne läbi ja kui diktofoni pole, siis hakkan pihtima."
"Eks sa otsi, kui kuidagi muudmoodi ei saa. Ma olen su hinge pärast mures!"
"Sa oled aus mees papi! Diktofoni ega makki polnudki. Hakkan nüüd pihtima. Kuidas see käib?"
"No ma aitan sind natuke. Kas sa näiteks purjus peaga autot oled juhtinud?"
"Muidugi olen, ma imeharva sõidan kaine peaga."
"Kahetsed ka või?"
"Kui just peab, siis kahetsen."
"Tubli! Polnudki ju raske! Eks ole? Aga kas sa varastanud oled?"
"Loomulikult olen! Kes siis poleks! Kas seda peab ka kahetsema."
"Ikka, kuidas muidu!"
"Õukei, ma siis kahetsen, kui peab"
"Ligimese naist oled himustanud ja temaga lihaliselt seotud olnud?"
"Loomulikult olen, kes ei oleks? Annika, Elviira, Piret, Silja, Katrin, Jaanika, Kristi, Kaire, üks teine Katrin, Malle, Pille, Piret, Tiina, Laura, uuesti esimene Katrin ja veel üks täiesti võõras Katrin. Nüüd sai vist kõik abielunaised kirja! Teisi pole vaja ju lugeda."
"Vabu naisi pole vaja jah loendada, aga kas kahetsed ka?"
"Ei kahetse! Võibolla ainult Tiinat ja Laurat. Äkki Kairet ka natuke."
"Kahetsema pead!"
"Kahetsen-kahetsen-kahetsen! Jäid nüüd rahule?"
"Hästi! Andeks antud! Läheme nüüd edasi. Tapnud oled?"
"Loomulikult on ette tulnud! Kellel poleks? Kas loen need ka ette?"
"Loomulikult!"
"Küürakas Endel, Mati, Tõnu, sõjaväe politruk, nimi ei tule meelde, Annika abikaasa, nimi ei tule, Ahto ja Kaarel ka."
"Kahetsed?"
"Natuke kahju on küll! Eriti Ahtost, sest ta ei öelnudki, kus raha hoiab. Täitsa tühi töö oli!"
"Polnud ju hull? Tubli mees oled ja Issand on sulle kõik andeks andnud! Nüüd saad taevasse!"
"Aga, kui ma veel mõne kogemata maha koksama peaks või keelatud daamega linade vahel satun?"
"Siis tuled uuesti, tunnistad kõik üles, teed sellise näo, et kahetsed ja saad jälle taevasse priipääsme."
"Äkki ma pihin siis hoopis surivoodil? Vanad eestlased tegid ka ikka nii, et lasid end ristida surivoodil, sest siis ei jõudnud enam pattu teha."
"Ei-ei, tule ikka varem, sest rahvast kirikus väga ei käi ja siin on kuradi igav! Oih vabandust, nüüd ütlesin ise ka keelatud sõna!"."
"Ma tulen siis homme uuesti, aga veidi hiljem, siis kui baar lahti juba on ning veini ka saab?"
"Ei-ei-ei, tänahomme voorivad jõulukristlased ja siis pole aega. Aga tule järgmisel nädalal ja siis räägime pikemalt. Nüüd mine pattu ja kuritegusid tegema! Tapa mõni ära ka, siis saame kauem rääkida! Ma teen kohvi ka!"
"Hästi Püha isa ja kohtumiseni! Oli väga tore rääkida!"