Uus omanik: "Lapsetapja Bella on tegelikult kullatükk!"

Paar päeva tagasi hakkasin kodu otsima Bellale, kes vaatamata noorele eale oli sunnitud juba kaks korda kodu vahetama. Esimese omaniku jutt tekitas hämmingut kui ta väitis, et kolme kuune koer viha ja jõuga ta paari aasta vanust last ründas.

Probleem on pea alati rihma teises otsas ja mitte selles, kus asub koer. Loodetavasti kutsika lapsetapjaks ristinud pere ei võta eales enam uut koera, sest nad ei taju lihtsalt mida koera kasvatamine tähendab. Tahate oma titakesele kutsut? Minge ostke mänguasjade poest siis selline, kes vait on ja paigal püsib!

 Viljandimaalt rändas Bella Pärnumaale ja hakkab elama koos ühe tohtriprouaga. Katrin nimeks.

"Sõitu talus ta imehästi ja kõik sujus nagu valatult!", on uus perenaine õnnelik. "Bellake on kullatükk. Ainus, mis tema stoilist rahulikkust rikub, on üksi jätmine. Niipea, kui vaateväljast kaon, on kiun taga. Seetõttu käib minuga igal pool kaasas. Oli täna isegi töö juures ja pidas end väga viisakalt üleval. Leplik ja ülisõbralik koeraneiu. Mul ei ole tema kohta küll ühtki paha sõna öelda!"

Vat sulle lapsetapjat siis! Tegelikult on mul lausa mure ka selle esimese pere lapse pärast - see ju ka nutab, kakab, roomab ringi ning tekitab muid jamasid. Äkki visatakse vaeseke ka kuskile pargipingile, kui ebanormaalne ja pererahva rahu häiriv psühhopaat ning hakatakse otsima vaikset ja normaalset titat. Loodetavasti ma siiski eksin!