"Pole hullu!", mõtles heasüdamlik mees ja valis kaelarihmal ilutsevale numbrile. Omanik tunnistas koera omaks, võttis teadmiseks, et peni on Rene juures ja sinna see asi jäigi ....
Täna hommikul on Rene hädas nagu mustlane mädas:
"Kuhu ma koera panen? Tartu varjukas ei tööta! Peremees oma hoolelausele järele ei tule! Mida ma küll teen, sest kohe on vaja arve tasuda ja minema sõita? Äkki loomakaitse liit aitab?"
"Aitaks hää meelega, aga enam ei mahu, sest meie hoole all on juba üle kolmekümne koera ja samapalju kasse! Küll spa-rahvas edasi vaatab ja homme tuleb varjupaik järgi. Sa oled niigi palju teinud ja aitäh, et koerale külma eest varju pakkusid!", laiutasin ma Renele käsi. "Meil on palju uusi tegutsejaid lisandunud ning nad on suutnud juba nii palju loomi ära päästa, et liit läheb jõuludeks pankrotti! Just täna hommikul kirjutasin meie siselisti ja soovitasin tagasi tõmmata!"
Vat selline lugu siis ja teinekord võib mõni koer su puhkuseplaanid kenakesti sassi lüüa. Miks see vene keelt kõnelenud taksiomanik oma lemmikule järele ei lähe? Kurat seda teab, aga küsige temalt ise - 553 5808 ja tervitage ka minu poolt, kui ta vastama peaks. Hommikul on telefon igatahes väljas olnud.
"Siin on päris jahe ja õue ma teda küll uuesti ei aja!", otsustas Rene lõpuks ja viis koera Tartu Koduta Loomade Hoiukodusse. Viimased lubasid eksinud hinge kenasti vastu võtta ja ta eest igati hoolitseda. Aitäh Rene Niinele hoolimise ja koerakesele peavarju pakkumise eest! Koer oli kiibitud ja lõpuks sai varjuka rahvas ka omaniku toru otsa. Lubas järele minna. Elame-näeme .........
