"Tere! Kas teil on tuttavaid kes toetasid koer "Hallikest"? Kuna asi haiseb halvasti, siis oleks Katrin Lustil vaja abi leida inimesi kes toetasid ja nõustuks anonüümselt tunnistama ja avaldama huvi, mis tehti kogutud rahaga.
Katrin ütles, et ravitoit oli kõik tasuta ja kahtlane on see, et peale juhtunut viis Valner pool suguvõsa reisile jne.....
Keegi ei ole Valneri vastu vaid raha asjad peaks ELS-is olema ka selged...
"
Sõnasõnalt selline kiri on maandunud nii mõnegi inimese postkasti. Anti sellest teada mullegi ja helistasin kohe Katrin Lustile. Ta kinnitas, et Marek Strandberg, kelle elukaaslane Katrin Idla liidu juhatusest lahkuma oli sunnitud, oli talle tõesti helistanud ja soovinud rääkida loomakaitse liidu teemadel. Mida see tont ka loomakaitsest või liidust teab? Vähemalt kümne aasta jooksul polnud ta kordagi teemast huvitatud ja ka 2007 Leisis toimunud roheliste erakonna üldkogul takseeris ta mind nagu prussakat kui mainisin, et rohelised peaksid ka loomade-lindude eest seisma!
"Teeme loo, saate suud puhtaks rääkida", pakkus Lust.
"Ise tead ju, et avalikud kaklemised on nõmedad ja jätavad mõlemad osapooled viletsasse valgusesse. Aga kui härra soovib, siis tuleb ju tema igasugu süüdistusele vastata."
Marek ja Kats on jah sellised tüübid, kes kukuvad tavapäraselt meedias kiunu ajama kui miskit ei meeldi. Nii oli roheliste puhul. Nii oli kui nad ülikoolist lahkusid. Nad tahtsid ülikooli isegi kohtusse kaevata. Ohh sa mait! See kaebus on ikka hää lugemine ja selle eest maksaks kollane meedia hunniku pappi!
Pärisin Lustilt ka "minu uurimise" kohta ja saatsin selle kirjakese tallegi. Ta vastas nii:
"Issand! Ma ei oska seda mitte kuidagi kommenteerida! Kes selle saatis?"
Küll ma juba aiman, kes selle laimukirja taga on, aga seekord ei läinudki ju kõige hullemini. Mäletatavasti süüdistati mind roheliste peasekretäri valimiste ajal anonüümselt mitmete inimeste tapmises ja ma olla selle eest isegi 10 aastat Venemaal vangis istunud. Vat see oli ikka tase! Lora puha ja kohtu kaudu sain laimajalt kolme kommentaari eest 15 000 krooni. Küll ma ka selle tüli tagamaadest ja kurikuulsa tandemi käitumisest kunagi pikemalt kirjutan, aga täna ei hakka kallist aega ega kena ilma selle peale raiskama.
Ka praegune kiri on puhas jama. Esiteks on mul nii suur suguvõsa, et isegi neist poolte puhkusele viimine maksaks oi-oi-oi kui palju. Teiseks me kohtume vaid matustel ja ei lävi eriti. Kolmandaks pole ma eales Kreekas käinud, aga väideti et just seal ma Hallikese annetused laiaks lõin. Ja neljandaks ostsin ma hoopis annetuste ja Hallikeselt võetud organite müügi eest saadud rahaga Ferrari tippmudeli, mille peitsin lauta ja katsin sõnnikuga. Loll olin, sest milleks mulle lehmasitane auto, millega sõita ei saa? Oleks pidanud ikka reisule minema.
Hallike elab aga ka ilma nende mõningate organiteta hästi ja tunneb elust rõõmu. Juba järgmisel nädalal hakkame talle kodu otsima ja siis raporteerin ka palju annetusi tuli ja kuhu see kulus. Igatahes palusin raamatupidajal pilk peale visata ja nii me olme ikka teinud. Muide, tema endise omaniku Mare Udusaare asjus kriminaalmenetlus lõpetati ning määrus koostati põhjendusi esitamata. Seda lubab kahjuks ka seadus, aga põhjendust tahaks ikka väga teada küll. Ilmselt on asi seotud naise tervisliku seisundiga. Nii ma vähemalt spekuleerin.
Nüüd aga nautige suve lõppu ja kui keegi tahab mõnele Kreeka saarele puhkama minna, siis andke aga julgelt teada. Ferrariga sõitu saate ka broneerida. Sõnniku alt kaevate muidugi ise välja!
Aga eelmainitud kodanikele soovin jõudu - sita loopimine ja vaenutsemine on ju paganama rasked tööd! Kas asi on kadeduses, solvumises või tont teab milles, aga see polegi oluline. Pr.Idlale soovin aga õnne Eesti Metsloomaühingu loomise puhul. Igati õige ja vajalik samm, aga ärge ainult jummala pärast hakake taas kajakatelt tiibu amputeerima! See jätaks teie pundist väga veidra ja võhikliku mulje!