"Ma pole sellist asja oma elu jooksul veel näinud! Ega ma nüüd teagi kas naine kaitses meest või mees oma naist, aga paarilised nad igatahes on."
Kurehärra või -proua jalg oli katki ja ta kakerdas juba nädalapäevad väga vaevaliselt ringi. "Kakerdama" on vast vale sõna, sest enamasti ta seisis ühe koha peal paigal. Lendas aga kenasti. Selge oli see, et abi ta vajas, aga ürita sa lennuvõimelist kurge paljakäsi püüda! Üleeilseks olid uhke linnu jõuvarud aga üsnagi lõpukorral, sest ega ikka ühel jalal seistes toitu kätte saa!
Põllul lamavat kurge tasub ikka hilisõhtul või lausa öösel püüda ja üleeile ta kinni nabida õnnestuski. Hiiliti aga vaikselt tagantpoolt ligi ja päris lähedal asuv võrkaed ei lasknud kurel lendu tõusta. Pererahvas viis aastaid tagasi tare lähistele posti otsa pesa teinud tegelase lauta ning söötis ja jootis nagu oma last. Hommikul tervitas punanokk talurahvast ühel jalal seistes ja inimestel tekkis korraks juba imetilluke lootusekübe, et äkki õnnestub nö "oma kurg" siiski päästa.
Kui meie sinna jõudsime, siis jalgu ta enam alla ei võtnud ja lamas heintel pea jõuetult. Kiire pilk ja hinnang vigastatud jalale ning kure tervislikule seisundile head ei tõotanud. Nii ma vanaperemehele ääriveeri ütlesingi:
Kurehärra või -proua jalg oli katki ja ta kakerdas juba nädalapäevad väga vaevaliselt ringi. "Kakerdama" on vast vale sõna, sest enamasti ta seisis ühe koha peal paigal. Lendas aga kenasti. Selge oli see, et abi ta vajas, aga ürita sa lennuvõimelist kurge paljakäsi püüda! Üleeilseks olid uhke linnu jõuvarud aga üsnagi lõpukorral, sest ega ikka ühel jalal seistes toitu kätte saa!
Põllul lamavat kurge tasub ikka hilisõhtul või lausa öösel püüda ja üleeile ta kinni nabida õnnestuski. Hiiliti aga vaikselt tagantpoolt ligi ja päris lähedal asuv võrkaed ei lasknud kurel lendu tõusta. Pererahvas viis aastaid tagasi tare lähistele posti otsa pesa teinud tegelase lauta ning söötis ja jootis nagu oma last. Hommikul tervitas punanokk talurahvast ühel jalal seistes ja inimestel tekkis korraks juba imetilluke lootusekübe, et äkki õnnestub nö "oma kurg" siiski päästa.
Kui meie sinna jõudsime, siis jalgu ta enam alla ei võtnud ja lamas heintel pea jõuetult. Kiire pilk ja hinnang vigastatud jalale ning kure tervislikule seisundile head ei tõotanud. Nii ma vanaperemehele ääriveeri ütlesingi:
"Ma ei hakka üldse hämama, aga me ei suuda teda aidata. Luu on liigese juurest puhta puru ja seda hoiab otsas vaid nahk."
"Ega ma seda arvanudki, aga tehke talle see viimane süst ära! Loom või lind ei tohi piinelda!", ühmas vanahärra käega. "Pesas on veel kolm poega ja see allesjäänud vanem toidab usinalt, aga kas ta üksi ikka hakkama saab?"
"Kurat seda teab? Ma vaatasin, et nad on sul juba üsna suured ja äkki ikka jõuab toita? Kui ei jõua, siis viskab nõrgima pesast välja, aga küll sa ta siis juba ise suureks kasvatad."
"Seda ma oskan ja neid on ennegi toidetud!"
"Loodetavasti siiski nii ei lähe ja nad saavad isekeskis hakkama."
Võtsin laudas lebava kure sülle ja viisin autosse.
"Anna mulle see kerge fliis, ma tõmban ta tiivad kinni, et masinas rapsima ei hakkaks", palusin oma noort kolleegi Katrinit, kes parasjagu minu kõrvalt õppust võtab. Kerge tal pole, sest ta elab kõike väga-väga läbi ning võtab liigagi südamesse. Õbluke naine, silmad märjad, ulatas teki, aga pani ka linnule ühe alla.
"Ega ma seda arvanudki, aga tehke talle see viimane süst ära! Loom või lind ei tohi piinelda!", ühmas vanahärra käega. "Pesas on veel kolm poega ja see allesjäänud vanem toidab usinalt, aga kas ta üksi ikka hakkama saab?"
"Kurat seda teab? Ma vaatasin, et nad on sul juba üsna suured ja äkki ikka jõuab toita? Kui ei jõua, siis viskab nõrgima pesast välja, aga küll sa ta siis juba ise suureks kasvatad."
"Seda ma oskan ja neid on ennegi toidetud!"
"Loodetavasti siiski nii ei lähe ja nad saavad isekeskis hakkama."
Võtsin laudas lebava kure sülle ja viisin autosse.
"Anna mulle see kerge fliis, ma tõmban ta tiivad kinni, et masinas rapsima ei hakkaks", palusin oma noort kolleegi Katrinit, kes parasjagu minu kõrvalt õppust võtab. Kerge tal pole, sest ta elab kõike väga-väga läbi ning võtab liigagi südamesse. Õbluke naine, silmad märjad, ulatas teki, aga pani ka linnule ühe alla.
"Siis tal on pehmem!"
"Ei ta sellest pehmusest hooli! See kurg on juba üsna mineku peal. Hää kui sõidu üle elab!"
Katrin vaatas mulle sügavalt silma ja justkui heitis ette, et olen juba käega löönud. Alguse värk ja küll ta ajapikku selgeks saab, et alati pole võimalik aidata.
"Mõtle niimoodi, et me päästame ta praegu tohututest piinadest ja aeglasest surmast. Usu mind, sul hakkab kergem!"
Katrin vaatas mind pilguga, mis oli täis viha ja ilmselt olin ma ta silmis sel hetkel "aasta loomapiinaja!" Vanahärra tuli ligi ja pistis käe pihku:
"Aitäh, et mu kurge aitate! Ma teen liidule annetuse ka, sest te ju puha oma rahade peal toimetate."
Nii me sealt ära sõitsimegi ja võtsime suuna Laagris asuva loomakliiniku poole. Tagaluuki avades oli selge, et seda ilusat lindu ei vaeva enam eales ei valu, ei nälg ega hirmutunnegi ning ta lahkus täitsa loomulikul teel siit ilmast. Korraga mobla andis teada proua Helgi Männiku sõnumist:
"Tere! Raudtee äärsel heinamaal Aranküla ülesõidust Tallinna poolt tulles esimene tee vasakule ća 500m oli veidi aja eest viga saanud toonekurg. Kari vareseid passis seal juures. Sõitsin bussis, ei saanud aidata. Kas on Rapla kandis mõni loomakaitsja, kes kure päästaks?"
"Ei ta sellest pehmusest hooli! See kurg on juba üsna mineku peal. Hää kui sõidu üle elab!"
Katrin vaatas mulle sügavalt silma ja justkui heitis ette, et olen juba käega löönud. Alguse värk ja küll ta ajapikku selgeks saab, et alati pole võimalik aidata.
"Mõtle niimoodi, et me päästame ta praegu tohututest piinadest ja aeglasest surmast. Usu mind, sul hakkab kergem!"
Katrin vaatas mind pilguga, mis oli täis viha ja ilmselt olin ma ta silmis sel hetkel "aasta loomapiinaja!" Vanahärra tuli ligi ja pistis käe pihku:
"Aitäh, et mu kurge aitate! Ma teen liidule annetuse ka, sest te ju puha oma rahade peal toimetate."
Nii me sealt ära sõitsimegi ja võtsime suuna Laagris asuva loomakliiniku poole. Tagaluuki avades oli selge, et seda ilusat lindu ei vaeva enam eales ei valu, ei nälg ega hirmutunnegi ning ta lahkus täitsa loomulikul teel siit ilmast. Korraga mobla andis teada proua Helgi Männiku sõnumist:
"Tere! Raudtee äärsel heinamaal Aranküla ülesõidust Tallinna poolt tulles esimene tee vasakule ća 500m oli veidi aja eest viga saanud toonekurg. Kari vareseid passis seal juures. Sõitsin bussis, ei saanud aidata. Kas on Rapla kandis mõni loomakaitsja, kes kure päästaks?"
Appi! Nagu mingi "kureneedus", aga tegelikult on see kõikse aeg nii olnud ja neid traatidesse lennanud või autolt paugu saanud kurgi on kogu aeg jagunud. Ühtekokku jõudis nädalavahetusel minuni kuus teadet vigasaanud kurgede kohta ......
