"Hea Kullamaa rahvas! Kelle vanurist koer on plehku pannud?"

Nädalake tagasi tuli ühte Kullamaa vallas asuvasse suvekodusse eakas koer. Loomal lohises kett järgi ja ülisõbralik koer oli näljane kui kurat. Memmeke ei hakanud teda ka minema kihutama ja otsis abi. Otsis võimaluste piires ka omanikke, kuid tulutult.

Eile Saaremaalt naastes põikasime tema juurest läbi. Vanamemm oli püstimures:

"Vallast öeldi, et see pole nende mure! Ise hakkasid toitma ja nüüd on see sinu koer! Tõttöelda pole mul talle õiget toitugi pakkuda, aga kõige hullem on see, et lahkun siit kümnendal augustil. Mis siis vaesest koerast saab?"

Muide, Kullamaa vald on Eesti kõige loomavihkajalikum vald, sest seal EI OLE MITTE KUNAGI ÜHTKI SELLIST HULKUVAT LOOMA, MILLE EEST VALD VASTUTAKS! 

Kõigest sellest, aga ka sellest mida Eestimaa Loomakaitse Liit valimiste eel vallajuhtidega (loe loomavihkajalike tõpranahkadega) ette võtta kavatseb, kriban juba lähitulevikus. Plaan on meil igatahes olemas ja see on pretsedenditu! Nii palju võin praegu öelda.

Pensionärkoer oli tõesti sõbralik. Tänaseks on selgunud, et vaeseke ei kuule, aga muid tervisehädasid palja silmaga näha polnud. Täna viin memmele loomakaitse liidu poolt pisikese toiduabi ja hakkame omanikke otsima.

Kuigi ma ei arva koerte ketis pidamisest midagi, siis ometigi üritan tema peret üles leida, sest kes see ikka muldvana kutsat enesele soovib. Seega Kullamaa, Üdruma ja selle kandi ümbruskonna rahvas - kui tunnete seda koera ja teate tema omanikke, siis andke palun teada: 
53 230 230 või info@loomakaitse.eu